,,Läänerindel muutuseta", Erich Maria Remarque, romaan Tegelaste kujutamine. Peamiselt on mina-jutustajaks peategelane Paul, kelle silmade läbi tegevust kirjeldatakse, seega on raske kellegi kohta täpselt midagi öelda. Küll tuleb teose käigus välja, et Tjaden vihkas Himmelstoi ja et ta oli voodimärgaja. Tööd neil polnud, kuna olid kooliõpilased. Sotsiaalse päritolu kohta pole ka palju öeldud, ametitest mainitud vaid seda, et Tjaden oli lukksepp, Westhaus oli turbalõikaja, Detering oli talupoeg ja Leer huvitus tüdrukutest ning Müller oli õpihimuline. Miljöö. Miljöö on realistlik, sest kirjeldatakse näiteks kaasvõitlejate surmagi põhjalikult. Samas kirjeldatakse ka sõjasündmusi realistlikult. Ümbrus mõjutab tegelasi väga suurel määral. Ümbruse tõttu hakkavad noored mõtisklema elu üle ja see muudab oluliselt nende ellusuhtumist. Aeg. Teose sündmustiku ajaks on I maailmasõda. Psühholoogiline aeg tuleb ilmsiks selle läbi,
Seda selle tõttu, et siis on aimatav juba, et keegi neist rindele minejatest enam elusana tagasi ei tulnud. Teos lõpeb peategelase langemisega lahingus. Lõpplahendus mõjutas tegelaste elu jäädavalt nad kõik surid. Ma arvan, et lõpplahendus oli igati sobilik sellise kurva ilmega raamatu lõpetamiseks. Tegelased. Teose tegelasteks on 7 noormeest, kes ühest klassist koos läksid vabatahtlikult sõtta. Nendeks on: peategelane Paul Bäumer, Müller V, Leer, Tjaden, Detering, Haie Westhaus,Albert Kropp. Lisaks neile on üks tegelane ka Stanislaus Katczinsky. Tegelased saavad omavahel hästi läbi, kuna on klassikaaslased. Tegelased on täiesti usutavad, sest igaühel neist on oma lugu, nad ei samastu muul moel, kui sedasi, et nad on klassikaaslased. Ma arvan, et tegelased on hästi erinevate ellusuhtumistega. See on hea, sest lugedes saad mitmekülgsema ülevaate lahingust ja üldse sõja koledustest.
rindel, kus kaevikud on pideva suurtüki tule all. Lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elu ohustav mürkgaas ja snaiprid. Sõda mõjutab inimesi ja inimsuhteid väga palju. Seepärast arutlesingi nimetatud raamatu põhjal, kuidas sõda muudab inimest. Sõda mõjub psühholoogiliselt nii laastavaks, et hakatakse mõtlema asjadele, millele tavaliselt ei mõelda. Tjaden, Kat, Albert, Paul, Kemmerich, Westhaus Müller, Behm, Müller-on need noored , kes tiriti sõtta romaanis ,,Läänerindel muutuseta" teadmata, mis neid seal ees ootab. Nad muutusid seal loomadeks kes tegutsesid instinktide ajendil. Poleks nad olnud seal koos, sõpradena, oleks see neid murdnud ning viinud hulluseni. Varsti said nad tundma sõja peensusi- kuulma mürsu tulekut ja selle ohtlikust. Nad üritasid selle õudusega leppida kuid see oli raske. Raamatu mina tegelane Paul ütles, et seda õudust saab taluda senikaua, kui sa
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" See on "tundmatu sõduri" jutustus Flandria kaksikutest Esimese maailmasõja päevilt. I Valmistutakse söömiseks. Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, "tundmatu sõdur" Paul Bäumer, lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte
Läänerindel muutuseta Erich Maria Remarque Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, “tundmatu sõdur ” Paul Bäumer , lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte
pärast hääl vaibus. Sõdurid korjasid granaatide vasest rõngaid ja prantsuse valgusrakettide siidist langevarje, et need kodustele saata. Esimeste vajalikkust ei osatud seletada, kuid teisest tehti pluuse. Nad kaotasid palju mehi, enamasti nekruteid. Neile toodi taas juurde uusi noori sõdureid, kes polnud mingit väljaõpet saanud. Ellujäänuid õpetasid vanemad sõdurid varjuma ning relvi kasutama. Lahingutegevuses oli ka Himmelstoss hädine ja Paul läks talle kallale. Haie Westhaus vaevles seljavigastuse käes ja arvati, et kaua ta enam ei ela. Teine kompanii vahetati välja, ning viidi mujale. 150 mehest oli alles jäänud 32. 15 VII PEATÜKK Mehed viidi tagalasse, kaugemale kui tavaliselt, nekrutite välilaagrisse, et üksust formeerida. Kaks päeva hiljem ilmus Himmelstoss nende juurde ja tegi ettepaneku hästi läbi saada
annaabi.ee 
