asuda või seal tööd otsida, peab ta riigis viibimise registreerima. Registreerimiseks tuleb pöörduda kohaliku pädeva ametiasutuse poole mitte hiljem kui kolme kuu möödudes riiki sisenemise päevast arvates. Lisaks palume arvestada, et Saksamaal kehtib nii Saksa kodanikele kui ka välismaalastele osades liidumaades enese registreerimiskohustus. Baden-Württembergis ja Sachsenis tuleb end registreerida kui reis on pikem kui 1 kuu, Nordrhein-Westfalenis, Niedersachsenis ja Brandenburgis - kui külastusaeg on pikem kui 2 kuud. Eesti Vabariigi Suursaatkond Berliinis: Hildebrandstr. 5 D-10785 Berlin tel. +49-30- 254 606 00 faks +49-30- 254 606 01 e-mail: [email protected] http://www.estemb.de TASUB TEADA Arstiabi: Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetele tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega
Need näitajad on ühed maailma madalaimad. 91% elanikkonnast moodustavad sakslased. 2004. aasta seisuga registreeriti Saksamaal seitse miljonit välisriikide kodanikku. Ühe ema koh ta on 1,4 last ja suremus 10,9/1000 inimese kohta aastal 2011 Kirjaoskus 100% Kõige suurem on asustustihedus linn-liidumaades (Berliinis 3800, Hamburgis 2280 ja Bremenis 1640 in/km2). Hõredamalt on asustatud kirdepoolsed liidumaad Mecklenburg-Vorpommern (75 in/km2) ja Brandenburg (88). Seevastu Nordrhein-Westfalenis elab 530 ja Saarimaal 415 in/km2. Ajaloolise arengu eripärast ja föderaalsest riigikorraldusest johtuvalt ei ole Saksamaal selgelt välja kujunenud metropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kujunenud ReiniRuhri piirkonnas. Üle 1 miljoni elanikuga linnu on 3, 500 0001 000 000 elanikuga 9 ning 100 000500 000 elanikuga 70 (2003). Neis 82 suurlinnas elab 25,3 miljonit inimest (31% Saksamaa rahvastikust). Alla 2000 elanikuga asulates elab 8% rahvastikust. Saksamaale on
Kui neid ka esitatakse, siis karistatakse neid harvem ja leebemalt. See olevat seotud uurijate ja kohtunike ´´rüütellikkusega´´ ehk teise sõnadega: seda võivad vaadata kui ´´naiste boonust´´. ( Sisekaitseakadeemia 2009) 4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL Saksamaa Naiskinnipeetavate osakaal kõigi kinnipeetavate ulgas on alla 5%. See tähendab, et naisvaglate probleemiks on eelkõige väike kinnipeetavate arv. Nordrhein-Westfalenis on naistele kuues 6 vanglas kokku umbes 800 kohta. Väike arv loob probleeme eelkõige vanglasisese diferentseerimise osas, kuna naistele tuleb võimaldada ema ja lapse osakond, üldhariduse ja kutseõppe võimalused, kinnine ja avatud osakond. Enamasti väiksemad julgeolekuriskid lubavad ülalpidamises teatud iseärasusi: isiklike rõivaste kandmine, suuremad vabadused ruumide kujundamiseks, kambrite pikem latioleku aeg, leebemad
BMW, Opel, Mercedes, Porche, VW jne. 9 4. Rahvastik Saksamaa on rahvaarvu poolest Euroopas Venemaa järel teine riik. Saksamaal elab 82 310 000. inimest. Rahvastiku keskmine tihedus on 231 in./km2 (2007). Kõige suurem on asustustihedus linn- liidumaades (Berliinis 3800, Hamburgis 2280 ja Bremenis 1640 in./km2 ) ja Brandenburg (88). Seevastu Nordhein-Westfalenis elab 530 ja Saarimaal 415 in./km2 . Ajaloolise arengu eripärast ja föderaalsest riigikorraldusest johtuvalt ei ole Saksamaal selgelt välja kujunenud metropoli ega ka hiidlinnu. Suurim linnastu on kujunenud Reini- Ruhri piirkonnas. Üle 1mln. elanikuga linnu on 3, 500 000- 1 000 000 elanikuga 9 ning 100 000- 500 000 elanikuga 70 (2003). Neis 82 suurlinnas elab 25,3 miljonit inimest (31% Saksamaa rahvastikust). Alla 2000 elanikuga asulates elab 8%
Hansakaubanduse vahendusel mõju Läänemere ranniku keeltele. Alamsks mõjud peamiselt sõnavaras ja süntaksis (nt ühend- ja väljendverbid, sõnajärg), ka rektsioonis – tänama millegi eest, millegagi rahul olema, lootma kellegi peale jne. Alamsks oli administratiiv- ja kirjakeel veel 16. saj (kuni reformatsioonini), Tlnas ametlik keel 17. saj alguseni. Eriti tugev mõju rüütelkonna ajal, eriti 14.-15. saj. Alamsks tuumala asub Westfalenis Lääne-Saksamaal. Sõnavara seas palju sõnu taimede, ühiskonna, toidu, ehituse, ristiusu! kohta: sibul, ploom, roos; härra, proua, preili, krahv; pannkook, kook, kruus, pann, pott; pööning, ruum; ingel, piibel, paavst, piiskop, preester. Alamsaksa laenud on pärit eeskätt keskalamsaksa keelest, mida kõnelesid ka 13. sajandi algul Eesti ala vallutanud ristisõdijad ja nende kannul siia tulnud vaimulikud, ametnikud, kaupmehed ja käsitöölised. Alamsaksa keel sai ametlikuks keeleks
annaabi.ee 
