valdkonnas, impressionismi vastandina. Ühtseks vooluks hakkas ekspressionism kujutavas kunstis, kinos, teatris ja kirjanduses koonduma 1910. aasta paiku. Ekspressionismi keskuseks kujunes Berliin. 1911 1932 ilmusid Berliinis ajakirjad Torm ja Aktsioon. Mõlemad ajakirjad avaldasid tollal veel tundmatute noorte luuletajate loomingut. Noorteks ekspressionistideks olid Jakob van Hoddis, Georg Heym, Georg Trakl, Franz Werfel, Gottfried Benn, Ernst Stadler, Walter Hasenclever, August Stramm ja Johannes Becher. Pärast sõda jäid ekspressionistlikku luule peamisteks esindajateks Gottfried Benn, Walter Hasenclever, Franz Werfel ja Johannes Becher. 1909. a asutas Kurt Hiller Berliinis kirjandusliku ,,Uue Klubi", kus esitati ekspressionistlikku luulet. Ekspressionismis on keskseks autori eneseväljendus, autori intensiivne suhe maailmas.
Ekspressionism See luulevool ja kirjandusnähtus esines peamiselt saksa kultuuriruumis Tuntud eelkäijaid: Richard Dehmel, Hugo von Hofmannsthal, Rainer Maria Rilke, Stefan George Väljapaistvaid ekspressioniste: Georg Heym, Franz Werfel, Else Lasker-Schüler, Ernst Stadler, Georg Trakl, Gottfried Benn, Kurt Heynicke, Walter Hasenclever, Johannes R. Becher Richard Dehmel (1863 – 1920) Vastuvõtt Kogust „Erlösungen“ tõlkinud Marie Under Aga ära tule pikas rüüs. Tule joostes, sädemete loites, neidis! Avat käsivarsi tule siis! Minu lossi ei vii gaala-trepid; Mäest üle läheb, kisu maha schlepid, Armastada võib vaid lühikeses kleidis!
juuni 1924 Austria Viin) oli üks 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Franz Kafka sündis Prahas rikka juudi lihakaupmehe pojana. Nimi pandi talle Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi järgi. Franzile ei meeldinud fakt, et ta oli juut, kuna ei leindud endas juutidega ühiseid jooni. Esialgu õppis Praha saksa gümnaasiumis germanistikat, ent isa survel asus õppima Praha ülikoolis juurat. Ülikoolis kuulus ta intellektuaalide ringi, kuhu kuulusid lisaks temale ka Franz Werfel, Oskar Baum ja Max Brod. Viimasega olid nad elu lõpuni head sõbrad.Ta valdas vabalt nii saksa kui tsehhi keelt. Pärast juurapraktikat töötas juristina tööõnnetuskindlustusseltsis, kus Lühikesed töötunnid andsid talle piisavalt aega kirjutamiseks. Ta nägi siis väga noor välja, 28-aastaselt peeti teda vahel ekslikult 15- või 16-aastaseks. . 1912. aastal kohtas Kafka Felice Bauerit, kellega ta oli kihlatud kaks korda ja kellega ta ka kihluse kaks korda ka lõpetas
· 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" (2. versioon "Stiffeliost") · 1859: "Maskiball" ("Un ballo in maschera") · 1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") · 1867: "Don Carlos" · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" ("Otello") · 1893: "Falstaff" Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Kirjandus · Franz Werfel, "Verdi" (biograafiline romaan). Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: Rita Tasa. Eesti Raamat, Tallinn 1996
käis 4 korda aastas koos oma isaga sünagoogis. 1901. aastal lõpetas ta Altstadter Gymnasiumi (Vanalinna Gümnaasium) ja alustas oma õpinguid Karl Ferdinandi Ülikoolis. Ülikoolis vahetas ta mitmel korral eriala, kuid otsustas lõpuks juura kasuks, sest sellega paistsid olevat paremad karjääriväljavaated. Ta lõpetas ülikooli 8 semestriga ja sai oma doktorikraadi kätte 1906. aastal. Ülikoolis kuulus ta intellektuaalide ringi, kuhu kuulusid lisaks temale ka Franz Werfel, Oskar Baum ja Max Brod. Viimasega olid nad elu lõpuni head sõbrad. Oma esimese töökoha sai ta 1907. aastal kindlustusfirmas. Kuid juba aasta hiljem ta lahkus sealt pikkade töötundide ja raskete tingimuste tõttu. 1908. aastal läks ta Tööalaste Õnnetusjuhtumite Kindlustusfirmasse tööle, kus ta töötas enamuse oma elust. Lühikesed töötunnid andsid talle piisavalt aega kirjutamiseks. Seal pidi ta määrama, kas ja kui palju saavad tööajal vigastada
AS Bit, 2001, Avita, 2001. 7. Modernistlike luulevoolude tõlkeid eesti keelde: Sürrealistlik bukett: Rimbaud, Breton, Desnos – „Vikerkaar“ 1989, nr 3, lk 3 – 18. Dadaism: Hans Arpi (Jean Arpi) luulet – „Vikerkaar“ 1991, nr 12, lk 19 – 21. Georg Grosz, „Laul, Laul maailmale, Kullakaevurite laul“ – „Vikekaar“ 1989, nr 10, lk 12 – 18. Ekspressionistlik bukett: Ernst Toller, Else Lasker-Schüler, Jakob van Hoddis, Gottfried Benn, Georg Trakl, Franz Werfel, Georg Grosz – „Vikerkaar“ 1989, nr 10, lk 1 – 18. „Vikerkaarest“ 1997, nr 10 – 11, lk 149 leiate Tiit Hennoste modernismivoolude teemalise loengute sisukorra. Soovitatav on lugeda mõnda osa Rainer Maria Rilke „“Duino eleegiatest“ (eesti keelde tõlkinud Mati Sirkel), Rilke on kirjanik, kes seob 19. ja 20. sajandit ning modernismi luulevoolude lahkhelidest mõnevõrra eemal seisab. V.Woolf. Tuletorni juurde Virginia Woolf 25. jaan. 1882 – 28. märts 1941
annaabi.ee 
