KINO SÕPRUS Siret Upan 11.klass ● Kino Sõprus asub Tallinna vanalinnas aadressil Vana-Posti 8. ● See on Tallinna vanim repertuaarikino. ● Tallinna ainus kahe saaliga + kohvikuga kino ehitati aastatel 1953-1955 märtsipommitamises hävinud hoonete asemele. ● Hoone esialgse projekti autor oli arhitekt Friedrich Wendach, tema tööd jätkasid Ilmar Laasi, Peeter Tarvas ning August Volberg. ● Hoone on fassaadiga Suur-Karja tänava poole. ● Fassaadi lahenduses on ühendatud klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormid. ● Kõrvalfassaadidel on poolsambad, mida ühendab kaarestik. ● Kino Sõprus on kahekorruseline. ● Esimesel korrusel asus kassade vestibüül,mis oli ühendatud avara estraadisaali ja einelauaruumidega. ● Ruumid olid kujundatud sisemise
akendega. Vabaduse Väljak 5, Vene Teater, tõeline historitsistlik kinoteater ehitati aastal 1926. aastal L. Fallsteini ja AS "Royal Films" projekti järgi. Hoone arhitektiks on Frdrihs Skujis. Fassaadilrõhutatud pseudoportikus, dekoratiivne kuulidereaga sakmestik, baroksed katusetornid. Vana-Posti 8, kino Sõprus, on ehitatud aastatel 1953-1955 Märtsipommitamises hävinenud hoonete asemele. Hoone esialgse projekti autor oli arhitekt Friedrich Wendach, tema tööd jätkasid Ilmar Laasi, Peeter Tarvas ja August Volberg. Klassitsistlik hoone, hoonet piiravad võimsad sambad. Mõlemad, nii Vene teater kui ka Sõprus on suured ja võimsad hooned, kuid Vene teater jääb oma portaaliga kõvasti Sõpruse suurte sammastega portaalile alla. Õnnepalee- maja valmis 1910. aastal, olles algselt projekteeritud vineeri- ja mööblivabrikandi Carl Lutheri äärelinna suvevillaks. Juugendstiilis. Teise maailmasõja hakul tõstis nõukogude võim
Maja keskele (kahe sissepääsu vahele) on pandud kaunistuseks seinte sisse sambad. Lisaks ilustavad maja seinu erineva kuju ja suurusega aknad. Hoone on tumedates tuhmides toonides: katus punane ja seinad sinised, aga aknaid ja kaunistavaid elemente raamivad valge värv. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=2202 kino „Sõprus“, Vana-Posti 8 Arhitekt: Friedrich Wendach (projekti autor). Tema tööd jätkas: Ilmar Laas, Peeter Tarvas ning August Volberg. Ehitati märtsipommitamisel hävinud hoone asemel (1953-1955) Tegu on Tallinna vanima repertuaarkinoga. Hoone fassaad on lahendatud Klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormidega. Kino on kahe korruselline ja tema sissepääsu kaunistavad poolsambad. Hoone ees otsas on kolm ornamenti, millele on kraveeritud erinevad sümbolid peale. Uksi, sambaid ja katuse äärt ilustavad mustrid või kujutised
Arhitektidele õpetati küll sotsialistliku realmismi, ent vaikimisi jätkus esindustraditsionalismi raskepärane laad. Selle aja ehituslik suund oli sotsiaalne. Loodi vanadekodusid, lastekodusid, töölissööklaid ja rahvamaju.[11] 19411944 toimus Saksa okupatsioon, mis möödus eesti arhitektidele üsna tegevusetult. Töid juhtis Eestisse tagasi tulnud Ernst Gustav Kühnert ning tööd leidsid ka Alar Kotli, F. Wendach, Anton Lembit Soans, August Volberg, Edgar Velbri jt. Peamiselt taastati vanu maju ja pooleli jäänud tööd lõpetati. 1944. aastal võttis Nõukogude armee suuna Eestisse. Paljud siinsed arhitektid põgenesid mujale (Herbert Johanson, Olev Siinmaa, Elmar Lohk, Ernst Kesa, Roman Koolmar, Arthur Jürvetson jpt). Sõjaga jäi Eesti arhitektide seltskond väga väikseks. Soositumateks osutusid need, kes olid Punaarmees või Nõukogude tagalas viibinud. Siia toodi ka
Hoone klassitsistlikku vormiarsenali täiendavad sammaste etnograafilise hõnguga ornamendivöö, maja Joonis 7 kultuurifunktsiooni kajastavad kirjandust, teatrit ja kunsti sümboliseerivad embleemid. (Oja, Valk, & Hallas-Murula, 2005) Vabariigi esimese ja ainukese kahe saaliga kino projekteerimine algas 1950.aastal. "Sõpruse" esimese projekti autoriks oli arhitekt F. Wendach, kes töötas siis "Estonprojektis" A. Volbergi projekteerimisosakonnas. Esimese projektiga oli määratud hoone üldmaht, saalides suurus(kummaski 400 kohta) ja asend, fuajee ja treppide asukoht, peafassaadi efektne kumerus ja sammasportaal. Külgfassaadid olid tagasihoidlikult ornamenteeritud ja ilma sammastiketa ning niisugusena oleksid nad vahest ehk rohkemgi sobinud kitsasse tänavaruumi. Projektiga edasi töötades annavad arhitektid A. Volberg ja P
annaabi.ee 
