sünnikoht. AUGUST WEIZENBERG Sündis Võrumaal, kingsepa pojana. Tee skulptuuri juurde algas tal tisleri tööst. Skulptuuri õppis ta Berliinis, Peterburis ja Müncheni Kunstiakadeemias. Ta alustas oma õpinguid 1863 ja lõpetas 1873. Seejärel töötas ta 17 aastat Roomas, siis Peterburis ja alles elu lõpul 1914 asus ta kodumaale. Loomingu paremikku kuuluvad teosed ,,Hämarik" ja ,,Linda". Linda pronksist variant püstitati 1920. Aastal Tallinna Linda mäele. AMANDUS ADAMSON Weizenbergist hiljem alustas tegevust Amandus Adamson. Amandus Adamson sündis Paldiski lähedal, meremehe perekonnas. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias, täiendas ennast Pariisis. Ta alustas Peterburist 1878 ja lõpetas 1891 Pariisis. Töötas põhiliselt Peterburis. Aegajalt käis ka kodumaal. 1918 aastal tuli ta Paldiskisse tagasi. Adamsoni loomingus domineerisid puunikerdused ja marmorist teostatud tööd. Üldtuntud monument mis avati 1902 Tallinnas, Kadriorus on Russalka. Sajandi lõpul
Kunst iseseisvas Eestis 1919-1940 Koostaja: Tallinn 2011 Kujutav kunst 1919. aasta juulis, kui Vabadyssõja lahingud alles käisid, korraldati suur eesti kunsti ülevaatenäitus. Sellega tunnistas noor riik kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomisel. See näitus andis ülevaate eesti rahvusliku kunsti arengust alates Kölerist ja Weizenbergist, kuid aukoht oli antud sellistele "Noor-Eesti" ajajärgu kunstnikele nagu N.Triik, K.Raud, A.Laikmaa, K.Mägi, J.Koort. Näitust võib pidada kunstiajalooliseks piiripunktiks, sest see oli tunnustus eelmisele, rahvusliku kunstielu ehitajate põlvkonnale, kuid noorimale, avangardistlikult meelestatud haritlaskonnale tundus see põlvkond juba aegunud. 1918. aasta alguses loodi Tartus ühing "Pallas", mille eesmärk oli edendada esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti
J.Köler ja tema hea sõber A.von Bock laitsid kuntsnikukutse maha. Weizenberg sai teada, et stipendiumi ja abiraha alguses loota ei saa, sest ennem peab ta enda võimeid näitama. Hoiatusele vaatamata jäi ta endale kindlaks. Peterburi Kunstide Akadeemias oli Weizenbergi eriala õpetajaks Põhja- Tartumaalt pärit kujur Alexander von Bock. Peterburis Kunstide Akadeemias raius Weizenberg esimese marmorskulptuuri. Peale professorile näitamist öeldi et Weizenbergist võib saada hea marmoritöömees. Hiljem tekkis Weizenbergi, Köleri ja Bocki vahel arusaamatus. Weizenbergi õpingud akadeemias olid kriitilised, kuna ta ei allunud juhendaja nõudmistele ja käitus liialt iseseisvalt. Tal tuli lahkuda. Ta elas veel paar aastat Peterburis, et edasi töötada ja hiljem Berliini sõita. Selle ajaga tegi ta päris palju skulptuure, mida ta müüs. 1869 või 1870. aastal sõitis Weizenberg Eestisse. 6
olulist osa muuseumitöö korraldamisel Eestis. Uuris eesti raamatuillustratsiooni, eriti puulõikeillustratsiooni ajalugu. Aleksander Tassa suri 1955. aastal Tallinnas. 1. 1919. aasta esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Vabadussõja ajal, 1919. a juulis korraldati suur eesti kunsti ülevaatenäitus. Sellega tunnustas riik kunsti suurt tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomisel. Näitus aindis ülevaate alates Kölerist ja Weizenbergist, kuid aukoht oli "Noor-Eesti" kunstnikel, nagu Triik (ühtlasi näituse peakorraldaja), K. Raud, A. Laikmaa, K. Mägi, J. Koort. Seda on käsitletud kui kunstiajaloo ühe perioodi lõpuna. Esindatud oli 49 kunstnikku rohkem kui 400 tööga. 1. Vabbe fenomen Ado Vabbe(1892-1961). Tema maalidel ja joonistustel oli fantaasiat, kergust ja mängulisust. Ta külastas ka Saksamaad ja Itaaliat. Tutvunud „Sinise ratsaniku“ liikmete, eriti Vassili