laiemalt 20. saj. ooperites) Stseenide simultaansus (Laval on vähemalt 2 erinevat tegevuspaika) Muusikas on võimalik kujutada seda erinevate ansamblitega. Kurt Weill (1900–1950) (Oli juut ja 30-el emigreerus Ameerikasse) Teda peetakse 1920.-te kõige andekamaks Saksa heliloojaks. 12 (Artikkel ekspressist) 16.05.2002 1920. aastatel oli ta Saksa Uue muusika tulevikulootus number üks. Weilli muusika juurdus Saksa hilisromantismis (R. Strauss, Mahler) ja kulges sealt ekspressionismi suunas. Kuid ta oli tüdinenud ekspressionistlikest äärmustest. Weilli hakkas köitma iroonia, grotesk, klassikaline selgus, kabareemuusika (Zeitoperi tunnused). Kõige tähtsam Berliinis on Weilli jaoks see, et ta avastas enda jaoks teatri. (Weilli sidus koostöö ka Max Reinhardtiga) Eriliselt vaimustus Weill Gershwinist. Tal on mõned kuulsad palad: • „Mack the Knife“
läks nuttes, rentslis su troon. Modigliani maalis 19161917 aastatel umbes 30 aktimaalist koosneva seeria. Tema aktide poeetilisus ei peitu üksens soojade , ihulike ja helendavate värvide sünteesis, vaid ka selles värvlevas hingestatuses, mida ei ole vist kunagi võimalik seletada üksnes meisterlikkusega. Zborowski vahendusel eksponeeriti neid pilte 3.detsembril 1917.aastal isiknäitusel kunstikaupmees Berthe Weilli galeriis. Galerii asus politseijaoskonna vastas ning üks politseikomissar pööras tähelepanu inimeste kogunemisele vaateaknale välja pandud akti ette. Ta kutsus Berthe Weilli enda juurde ja tegi ettepaneku näitus sulgeda ja pildid maha võtta, sest need olevat liiga vabameelsed. Et vältida piltide konfiskeerimist, andis Weill järele. 4. KUULSUSE LÄVEL 1917. aasta juulis tutvus Modigliani 19-aastase Jeanne Hébuterne'iga, kellest sai peagi tema naine
New Yorgi mõjukamaid teatrikriitikuid Boork Atkinson märkis, et talle meenutab tükk oma ilu poolest Shakespeare'I "Suveöö unenägu" koos Mendelssohni muusikaga. Kuigi Loewe polnud iialgu Inglismaal ja Sotimaal käinud, kolas mõnigi lugu rahvalauluna. Agnes De Mille'I koreograafia sisaldas samuti folkloorseid elemente."Brigaooni" mängiti 581 korda . 1951. aastal etendunud muusikal "Paint Your Wagon" tegevus toimub Metsiku Lääne kulla kaevanduslinnas ja meenutab suuresti Brecht/Weilli "Mahagonny't" . Kriitika tüstis esile Loewe' muusikat, kuid menu tükk ei saavutanud. Muusikazanri senise ajaloo kõrgpunktik kujunes aga15. märtsil 1956. Brodwayl esietentunud "Minu veetlev leedi" , mis on nüüd taganjärele kujunenud muusikali väärtuse ja menukuse omamoodi etanoliks. Juba proovietendusel New Havenis ja Philhadelphias selgus, et " Minu veetlev leedi" kujutab endast täistabamust. Kaks slaagrit " I Could Have Danced All Night" ja " On
2009: Jean-Luc Lagarce "Meie, kangelased" 2009: Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast" 2011: ,,Aeg ja perekond Conway" (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.7 Rollid Linnateatri lavastuses Isa- (Tadeusz Róewicz'i "Valge abielu";1993) Felton- (Alexandre Dumas "Kolm musketäri"; 1995) Platonov- (Anton Tsehhovi "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver"; 1995) Paul -(Jaanus Rohumaa ja Margus Tuulingu "Ainus ja igavene elu"; 1996) Väitsa-Mackie- (Bertolt Brecht'i ja Kurt Weilli "Kolmekrossiooper"; 1997) Kleshtsh -(M. Bitter "Põhhjas"; 2000) Paulino- (José Sanchis Sinisterra "Ay, Carmela!"; 2002) (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.8 Tööd väljaspool Linnateatrit William Shakespeare "Tõrksa taltsutus" (diplomilavastus Ugalas; 1987) Elmo Nügase "Sinder-Vinder" (Ugala; 1989) Brandon Thomasi ja Mati Undi "Charley tädi" (Ugala,;1989) Anton Tsehhovi "Kajakas" (Ugala; 1990) Anton Tsehhovi "Ivanov" (Eesti Draamateater; 1990)