EKSPRESSIONI SM Joel Laanemäe ja Sarah Raichmann Mõttelaad • Kunstniku enda tunded ja mõtted • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus • Saksamaa • Oskus näha ilu inetuses • Grotesksus • Naer läbi pisarate • Narrikultus (Pierrot, Chaplin) Muusika • Kõrgepingeline emotsionaalsus • Äärmuslikud kontrastid • Suurte muutuste aeg • A. Schönberg, A. Berg ja A. Weber Arnold Schönberg (1874–1951) • Austria, hiljem Ameerika helilooja • Iseõppija – viiul ja tšello • Töötas Viinis pangaametnikuna, hiljem muusikuna • Õpetas Sterni konservatooriumis Berliinis kompositsiooni, hiljem oli eraõpetaja Viinis • Õpilased – A. Berg ja A. Webern I tonaalne periood (kuni 1905) • Saksa hilisromantismi traditsioonid • Kirjutab suurtele orkestritele • „Kirgastunud öö“ („Verklärte Nacht“) • Inspiratsioon Wagneri „Tristanist ja Isoldest“ • Sümfooniline poeem „Pelleas ja Melsande“ • Sümfooniline kantaat „Gurre laulud“ („Gurrelie...
5) Sageli esineb moonutatust, et olla väljendusjõulisem, ekspressiivsem 6) Armastus pole romantiliselt idealiseeritud, vaid sõge võimuvõitlus naise ja mehe vahel, mis toob kaasa ängistuse. Muusikas tekkis ekspressionism samuti 20. saj algul, üks varasemaid ilminguid oli Straussi “Salome” (1905) ja „Elektra” (1909) ja isegi Mahleri hilised sümfooniad, nt 9. sümf (1909). Valdavaks sai siiski alates 1910ndaist, eelkõige Uus Viini koolkonna Schönbergi, Bergi ja Weberni loomingus. Ekspressionistlikud jooned muusikas: 1) Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine: orkestrikoosseisud kammerlikest hiigelmõõtudeni, vokaal karjest sosinani, dünaamika vaevukuuldavast äkk-forte-ni 2) Atonaalne helikeel; sellest tulenevalt meloodia- ja harmoonialiinide näiline kaootilisus 3) Vaba vormikäsitlus, vahel taotluslikult laialivalguv, hoomamatu 4) Mitmekesine rütmika ja vahelduv taktimõõt, üldpilt taotluslikult närviline, heitlik
-i. Ei saanud sisse klaveri erialale ning asus õppima komp., osales Messiaeni harmooniatundides ning paistis silma erakordselt andeka muusikaanalüüsijana.Tudengina mässas "romantismi-pohmeluse" vastu, mida heliloojad- muusikud tema arvates põdesid, ning pidas ka paljusid modernistlikke heliloojaid liiga vähe radikaalseteks. Oli veendunud atonaalse muusika pooldaja ning lähtus põhijoontes Schönbergi dodekafoonilisest tehnikast, eriti aga Weberni hilisloomingust ja Messiaeni klaveripalast "Mode de valeurs et d'intensités", ning oli üks serialismi väljaarendajatest. Heliloojana saavutas kuulsuse juba päris varaste teostega, eriti tänu Teisele klaverisonaadile (esiet. Darmstadti suvekursustel 1952, Yvonne Loriod). Darmstadt oli 1950ndatel Euroopa tähtsaim uue muusika keskus, sealsetel suvekursustel käis loenguid ja meistriklasse andmas omaaegne nüüdismuusika koorekiht.
Eestist: Mart Saare varasem laululooming, Eduard Tubin, Kuldar Sink, Veljo Tormis, Arvo Pärt(`Nekroloog'). Avangardism. (50 60ndad).Mõiste, mille alla on ühendatud mitmed kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid(näit.serialism,aleatoorika,pointillism,elektronmuusika). Eksperimenteeritakse. Serialism dodekafoonilise tehnika edasiarendamine.Matemaatiline täpsus, tämbrid ja dünaamika korrastatud.Detailsed esitusjuhised interpreetidele. Esindajad: Anton Weberni hilislooming, Pierre Boulez. Eestist: Arvo Pärt(`Perpetuum mobile'). Sonorism e kõlavärvimuusika loobuti tajutavatest meloodia- ja rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad. Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(`Kompositsioonid 2 klaverile'). Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine).
Kõik stiilivõtted lasi Ligeti käiku ooperis "Le grand macarbe" (Suur vikatimees), tüüpiline postmodernistlik ilming. Kirjutas ka klaverietüüde, mis olid tehniliselt väga keerukad ja isegi komplitseeritumad kui Liszti etüüdid. Luigi Nono Hariduselt jurist. Nono oli anti fasistlik helilooja. Erinevalt teistest avangardistidest nagu Tockhausen ja Boulez, oli temal selge poliitiline seotus. Abiellus Shönbergi tütrega. Rahvusvaheline tuntus tuli teosega Il Canto Sospeso. Teda peeti Weberni järeltulijaks. See jõudis sünteesini avangardist ja emotsionaalsest, moraalsest ekspressioonist. See teos on mälestus fasismi ohvritele, sisaldab endas ka poliitiliste vangide hüvastijätu kirju enne hukkamist. Muusikaliselt tema uuendus seisneb "punktilikus" vokaalses kirjutamises, sõnad on silpide kaupa hakitud ja neid laulavad erinevad hääled. Nii tekib ujuv/liikuv efekt. Stockhausen ütles Canto kohta, et kohati Nono peidab teksti nii, et sellest ei ole võimalik aru saada
annaabi.ee 
