Seda tehnikat saab imiteerida alguses paigal olles, sooritades kätega nii tõuke kui ka hooliigutused. Uisklemises peaks säilima rütmikus ja toimima raskuse ülekanne. Kahesammulist uisutehnikat võib kasutada nii tasasel, aga temaga saab üles minna ka järsemast tõusust. Kui tõus on väga raske, tuleks üle minna vahelduvatõukelisele käte tööle või äärmisel juhul isegi käärtõusuga lihtsalt tõusust üles astuda. Wassbergi ja Mogreni stiil Uisutehnikas on kasutusel ka ühesammuline sõiduviis ehk suusaringkondades tuntud Wassbergi stiil kus igat uisusammu saadab paaristõuge keppidega. Seda kasutatakse peamiselt tasastel või paremate oskuste puhul ka laugetel tõusudel. Selle õppimiseks tuleks paigal olles kanda esmalt raskus ühele suusale (tugijalale) ja siis viia vastassuusk käärasendisse ning kanda koos suusa- ja kepitõukega sellele keharaskus. Järgneb
keha üles-alla kui ka eriti külgsuunas liikumisele. Viimase puhul on korrektne ajastus keskne osa uisustiili ökonoomsusest ja tõhususest. Keha õõtsub küljelt küljele ekh ühelt jalalt teisele. Keha külgsuunas liikumine on seega pidev õõtsumine ühelt poolt teisele ning üls-alla liikumine samamoodi lakkamatu tsükkel. Erinevaid uisutehnikaid kasutatakse erinevates olukordades. Uisustiilid on siis: tõusuvariant, mogren ja wassberg. Nii mogreni kui ka wassbergi puhul algab libisemisfaas lihtsatel maastikel passiivselt: libisetakse suusapõhjal ning tööd samal ajal ei tehta. Tõusudel käändub suusk veidi küljele, sest libisemis jääb lühemaks. Mogreni puhul on keskne õige rütmi leidmine ja keha küljele liikumise efektiivne kasutamine. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://www.trimm.ee/site/index.php?module=article&id=50 http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine ,, Hea suusaõpik" Suusataja ABC
1. Murdmaasuusataja treeningprotsess Murdmaasuusatamine on vastupidavuslik spordiala, milles võisteldakse vahelduva pinnamoega maastikul erinevatel distantsidel ning klassikalises tehnikas või vabatehnikas (vt joonis 1). Murdmaasuusatamises rakenduvad töösse kõik suuremad lihasgrupid. Joonis1. Heade füüsliste eeldustega noormurdmaasuusatajad. Näited klassikalisest paaris- tõukelisest sõiduviisist (vasakul) ja vabatehnika Wassbergi sõiduviisist (paremal). Allikas: EYOF2015 1.1. Treeningu monitooring Põhiliseks sportliku saavutusvõime arendamise viisiks on treenimine. Treeningprotsessis, nagu igasuguses pedagoogilises protsessis, rakenduvad üldpedagoogilised printsiibid nagu järkjärgulisus, süstemaatilisus, jõukohasus, teadlikkus, individuaalsus jne (Nurmekivi 2006). Treeningu põhikomponentideks on erinevad ja vahelduvad faasid: suuremahuline treening ja
Uisuviise klassifitseeritakse 3 kriteeriumi alusel: 1) Käte töö: kätetõuketa, paaristõukeline, vahelduvatõukeline. 2) Sammude arv tsüklis: ühe- ja kahesammuline. 3) Jalgade töö järgi: pooluisusamm, uisusamm. Uisutehnikas on kasutusel järgmised sõiduviisid: - Pooluisusamm (Siitoneni samm); - Paaristõukeline 2-sammuline sõiduviis; jaotatakse omakorda tõusuvariandiks ja lausikuvariandiks (Mogreni tehnika); - Paaristõukeline 1-sammuline sõiduviis (Wassbergi tehnika); - Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis; - Kätetõuketa uisusamm. Nagu klassikalise tehnika nii ka uisuviiside valimine ja kasutamine sõltub sõidukiirusest. Kiirust mõjutavad objektiivsed (temperatuud, lume ja suuskade libisevus, raja reljeef, tuul, suusataja õhutakistus) ja subjektiivsed tegurid (suusataja treenitus, tehnika valdamine ja kasutamise oskus, väsimusaste). LIIKUMISVIIS KASUTAMISE TINGIMUSED 1
annaabi.ee 
