7. iseloomulikumaks välistunnuseks olid suhteliselt väiksed aknad, paksud kivimüürid. Kirik oli võrdlemisi madal. 8. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti mittevõrdsate haardega. 9. kasutati silindervõlve. 10. kiriku seinad olid paksud, kuna neil oli suur kandeülesanne 11. tähtsamad sakraalehitised on Cluny abtkonnakirik, Pisa katedraal, Durhami katedraal. 12. pisa torni kompleksi kuulub viltune kellatorn. 13. tähtsamad profaanarhitektuurehitised on Wartburg Saksa DV-s 14. Eestis on romaani stiiilis Valjala kirik ( lääne- portaal), mis asub saarmaal. 16 .Reljeefid olid domineeriva iseloomuga. Skulptuuri ülesanne oli Rahvale oli vaja pühapilti piltlikult selgeks teha. 17. Peetrius võtmega mees Püha barbara kannab kes tornikest Püha martin mõõgaga pooleks löödus mantli omanik. 18. Maalikunstis oli väga tähtsal kujul miniatuurmaal, mida kasutati käsitsikirjutatud raamatutes. 19
vööndkaared, romaani kirikutel paksud seinad · sissepääse ehk portaale oli tihti kolm, keskmine suurim kõik läänes, perspektiivportaal nagu kahanevas järjekorras portaalid, portaalid olid dekoreeritud ROMAANI STIIL · olulisem tunnus ümarkaar · kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne · Bütsantsi mõjud · ilmalikud tagaplaanil üks kuulsamaid Wartburg Eisenachi juures (ma käinud, jejejeje) :D GOOTI STIIL · tekkis tänu teravkaarele (suudab kanda suuremat raskust), roidvõlvile (vähendas lagede raskust), tugikaarele ja tugipiidale (kergendasid sammastele ja seintele langevat raskust) · venitati kõrgusse (vingemad üle 40 meetri) · kimppiilar nagu kimbust koosnev sammas · vitraazid gooti laiad aknad
säilinud palju Põhja- Saksamaale tüüpilisi vallikraaviga ümbritsetud kindluslosse. Mitmed nendest on muudetud luksushotellideks. Marburgi loss on paremini sälinud kindluslosse Hessenis. See rajati 12. sajandil, kuid omandas praeguse kuju alles ümberehituse käigus 15.- 16. sajandil. Heidelbergi lossist on järel üksnes võimsad varemed. Kunagise hilisgooti ja renessansi stiilis rajatise säilmed elavdavad Heidelbergi linnapanoraami. Wartburg Eisenachi lähistel on tänu oivalisele korrastatusele ning seosele Martin Lutheri ja reformatsiooniga Tüüringi tähtsamaid ehitusmälestisi. Raesfeld on Münsteri piirkonna kaunimaid vallikraaviga ümritsetud losse. Rajatist laiendati 17. sajandil Alexandra II von Veleni jaoks. Wernigerode loss ilmestab linna. Vaatamata hilisemale ümberehitusele on säilinud lossi hilisgooti stiilis torn, suur lahtine trepp ja väärtuslikku mööblit.
· Seltsiliikumise etapp rahvuslikud ideed liiguvad massidesse ja tekib terve rida erinevaid kultuuriseltse · Poliitiline etapp kujunevad poliitilised erakonnad, esiplaanile tuleb oma riigi nõue Saksamaa rahvuslik liikumine : 1. elitaarne etapp: konkreetselt hakati rääkima saksa kirjandusest, kunstist jne. Uuenduste eest seisis Fichte (mõtte vabadus, tahte sõltumatus) 2. haritlaste liikumine: üliõpilasliikumine (Wartburg 1817), Ülesaksamaaline Üliõpilasliit (must, punane ja kuldne olid nende värvideks), Jena ülikool 3. Seltsiliikumine: meestelaulu seltsid, esimene saksa laulupidu (1845), turniseltsid (sportvõimlemine meestele), ,,Saksamaa laul" 4. poliitiline liikumine: levis liberalism, Saksa Tolliliit, 1832 nõue rahvusriigi järele Poliitiline etapp Alt ühendamist revolutsiooni teel, kõik võimulolijad võimult kukutada. 1848-49. aastatel
Ei talu seisvat vett ja kuivab sellistes tingimustes kiiresti. Talub suurepäraselt pügamist, seetõttu hea hekipuu. Sordid: I grupp - kasv normaalne, tugevalt püstine; 1. Sammasjad ja koonusjad sordid: 'Columnaris'; 'Cupressina'; 'Falcata'; 'Pyramidata'; 2. Väheste okstega sordid: 'Virgata'; 'Cranstonii'; 'Dicksonii'; 3. Rippuvad (leina)vormid: 'Inversa'; 'Aarburg'; 'Frohburg'; Loreley'; 'Pendula Major'; 'Rothenhaus'; 'Viminalis'; 'Wartburg'; 4. Värvilised okkad: 'Argentea'; 'Argenteospica'; 'Aurea'; 'Coerulea'; 'Finedonensis'; 5. Erinevate käbidega: f. chlorocarpa; f. erythrocarpa. 6. Erinevate okastega: 'Cincinnata'; 7. Erineva tüvega: 'Tuberculata'; II grupp - kasv madal, tavaliselt 3-5 m kõrge; 1. Kitsaskoonusja võraga: 'Wills Zwerg'; 'Concinna'; 2. Laikoonusja võraga: 'Compressa'; 'Conica'; 3. Kerajad: 'Globosa'; 4. Leinavormid: 'Acrocona'; 'Reflexa';