Waldorfkoolides on õpetaja ülesandeks tõlkida õpisisud elamuse ja kogemuse keelde ning siduda kõiki aineid üheks suureks tervikuks. Waldorf-pedagoogika ja selle praktika kodus, lasteaias ja koolis lähtub esimeste eluaastate ja lapsepõlve tähendusest kogu biograafiale ja arengule. Waldorfpedagoogikale alusepanija on Rudolf Steiner (1861-1925) Austria filosoof, esoteerik, õpetaja ja sotsiaalne mõtleja. Vastavalt Rudolf Steineri rajatud antroposoofilisele vaimuteadusele nähakse waldorfpedagoogikas igas lapses puutumatut individuaalsust, mis on eksisteerinud juba enne lapse sündi. Eristatakse mina kui inimese igavest vaimset tuuma ja kolme organisatsiooni, mis teenivad mina instrumentidena, et maailmas eksisteerida ja et individuaalsed omadused saaksid avaneda. Need on kehaline organisatsioon, elujõudude organisatsioon, mis hoolitseb kuni surmani eluprotsesside eest ning hingeline organisatsioon. Need olemusliikmed saavade inimesele alles siis
ja tema arengust. Lapse arenguvõimalusi tuleb teostada vastavalt tema arengustaadimile. Waldorfpedagoogika põhiprintsiibid: o Looduslähedus; o Kunsti ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses; o Rohke näitlikustamine; o Atmosfäär ei tohi õhutada konkurentsi; o Sõnaline, selgitav hindamine. Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Lasteaiakasvatus waldorfpedagoogikas peab olema kooskõlas kodukasvatusega. Reggio Emilia pedagoogika- see on linna Itaalias. Eestvedaja oli Loris Malaguzzi. Seda on nimetatud ka saja keele pedagoogikaks. Reggio Emilia (asukoht Itaalias) põhimõtted: o kõikide kasvatusprotsessis osalejate vastastikune kommunikatsioon – lapsed, vanemad, pedagoogid; o pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend; o pidev teooria ja praktika katsetamine, pedagoogika peab muutuma koos ajaga.
iseloomustavad nende arengut (Chawarska, Klin, Volkmar, 2008). Seetõttu on alternatiivpedagoogika kui meetod autistlikule lapsele vajalik, mille abil muudetakse keskkond toetavaks ja temale vajaliku kindluse ja võimalike huvipakkuvaid tegevusi pakkuvaks. Samas aidates arendada püsivust ja tähelepanu läbi erinevate materjalidega töötamisega ja tehes seda kindla päevakava järgi nagu seda on waldorfpedagoogikas päeva, kuu ja aasta rütmi kaudu. Kui väga lapsed seda kogemust vajavad, sellest annavad nad täiskasvanule tungivalt märku, kuidas nad ikka jälle harjunud korda ootavad ja nõuavad. Kui see kord on olemas, tunnevad nad end hästi ja turvaliselt. Kui see puudub või on häiritud, siis nõrgestab see nende elutunnet, teeb neid rahutuks ja närviliseks. Autistlik laps võib terve päeva olla rahutu ja endast väljas, kui näiteks hommikul on mõni igapäevane tegevus vahele jäänud.
Territoorium on piisavalt suur. Õuealal kasvatavad lapsed lilli ja köögivilju ning koduloomi. Maja sisekujunduses on kasutatud looduslike materjale ja värvid on pastelsed. Mänguasjad ja õppevahendid on samuti looduslikest materjalidest, valdavalt ise tehtud laste ja õpetajate poolt ning väga väheste detailidega, et lapse kujutlusvõimele jääks ruumi ja oleks võimalik lisada. Seega nad ei kasuta plastmassist kindla kujuga ehitusklotse, Barbie nukke ega Lego klotse. Waldorfpedagoogikas on tähtsal kohal lapsekesksus, milles üheltpoolt püütakse tugevdada lapse enda tegelikku olemust ja sisemist hingejõudu ja teiselt poolt püütakse kohandada keskkond lapse vajadusi silmaspidades. Laps vajab aega, rahu, kindlat päevarütmi, vabadust iseseisvalt tegutsemiseks, ruumi füüsiliseks liikumiseks ja võimalusi sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Sotsiaalseid oskusi saab Waldorfpedagoogika kohaselt arendada kõige paremini rühmas, kus on erivanuses lapsed
Ka vanemad selles kogukonnas peavad võtma vastutust ja rolle, millel on pikaajalised mõjud. Steineri järgi oleks isegi tema hariduslik mõtteviis ilma tugeva vanema-õpejata suhteta vähem efektiivne. See omakorda läheb kaugemalt tavalistest vanemateõhtutest kooli juhtimise ja poliitika juurde. (Clouder 2003, 167). 20 Väga olulisel kohal on looduserütmidega arvestamine. Rütm ja kordus on waldorfpedagoogikas sügavalt sees: lähtutakse eeldusest, et kui järgida looduse rütme hariduses nii läbi päevakava, nädalakava, aastakava, tähtpäevade kui liikumistegevuste inimese varajases eas, kujuneb lõpptulemusena lapsest terviklik isiksus. (Lang 2010). „Waldorf-lasteaedu iseloomustab võib-olla esmajoones kogetud ja tunnetatud veendumus, et inimene õpib Inimene olema ainult inimeselt, et väike laps vajab kasvatajat, kes koos
annaabi.ee 
