Nendele lastele, kes on oma jäljendamistungile esimestel eluaastatel piisavalt toitu leidnud, ilmneb vajadus autoriteedi järele enesestmõistetavalt.(Vabaduskasvatus 1992) Jäljendamine on lapse põhiline õppimisviis (Tõugu & Soans 2005). Kuni seitsmeaastase lapse kasvatuses on kõige tähtsam eeskuju ja jäljendamine, keskkond, kus laps viibib ja inimesed, kes lapse läheduses tegutsevad. Täiskasvanu ise oma inimlike omaduste ja võimetega on tähtsaim kasvatusvahend. (Gustavson 2004) Waldorflasteaias on valmistehtut nii vähe kui võimaik. Loomulikult peab olema pliiatseid, pintsleid, kriite, värve ja voolimissavi ning muidugi ka ilusaid toole laudu ja lihtsaid kauni vormiga mänguasju. Eelkõige on aga vaja kive, teokarpe, igasuguseid puutükke, lustakaid oksakesi ja kände ning puutöökojast ülejäänud klotse. Väga tähtsad on ka riidelapid ja rätikud, vill ja lõng, papp ja puit. Oluline on kõik see, millest midagi ise kombineerida saab. (Vabadusekasvatus 1992)
läbi lapse enese initsiatiivist lähtuva tegutsemise. Lapse loomupärase matkimise seisukohast kasutab lasteaiaõpetaja oma töös lastega lisaks autoriteedile ja teadmiste-oskuste vahendamisele ka oma isiksuse mõju ja rütmi kui töövahendit, distsiplineerijat, maailmaga tasakaalustajat ja lapsele turvatunde andjat. Laste ealisi arenguvajadusi rahuldame waldorfpedagoogilistest põhimõtetest ja konkreetsest lapsest lähtudes. Õppe-kasvatustöö eesmärkide saavutamine laieneb waldorflasteaias lapse kogu lasteaiaea jooksul, kus iga laps jõuab oma arengus kooliküpsuseni omal ajal ja viisil. Sageli on enamus mänguasjad varmistatud taaskasutatavaest materjalidest või siis looduslikest materjalidest. Õppekava ei ole sellisel kujul kui täidetakse teistes lasteaedades, siis igaljuhul terved ja loovamad peaksid need lapsed küll olema, kes käivad Waldorflasteaias. Naturaalsed mänguasjad ja huvitavad tegevused. Kuid on ka lapsehoiud, mis järgivad waldorfpedagoogika põhimõtteid
Motivatsioon mänguks ei tule veel seestpoolt, vaid selle määravad välised muljed, mida laps on kuskilt saanud ja mida ta nüüd mängus järele aimab. 2. Sama tegevusega seotud või kaasnevate tunnete läbielamine, ka teiste isikute reageeringu tunnetamine. Tegevuste kordamine mängus. 3. Huvi tärkamine selle tegevuse vastu, kujutluste ja mõistete tekkimine. Omapoolsete arvamuste ja küsimuste esitamine. Päevakava lasteaias Päevakava on waldorflasteaias paika pandud arvestades seda, et tegevused esiteks arendaksid meeli, pakuksid võimalusi lastel täiskasvanuid jäljendada ning tehes seda kõike rütmiliselt, rutiinselt. Kuna lapse arengut mõjutab lisaks ruumide kujundusele ka aja kujundamine: tervelt rütmiliselt kujundatud päev, nädal, kuu ja aasta mõjub pikapeale erakordselt tugevalt mitte üksnes laste vaimsele arengule, vaid ka kehale ja seda tugevamalt, mida noorem on laps.
• Damanhuri vaimses ja ökoloogilises keskuses Põhja-Itaalias ja nende lasteaias. • Sieben Lindeni ökokülas Saksamaal ning nende metsalasteaias. • Tamera kogukonnas ja nende lastele mõeldud piirkonnas „Laste Koht”, kus asub nii kool kui Montessori põhimõtetega laste vaba õpperuum. • Lasteaed „Pallipõnnis“ Mustamäel. Täpsemalt viidi läbi intervjuu „Karlssonite“ rühma õpetajatega. • Rosma Johannese waldorflasteaias Põlvamaal. • Lilleoru ökokogukonnas Harjumaal. Empiiriline uurimus II valim koosnes 7-st suunatud valimi alusel väljavalitud alushariduse valdkonnas tegutsevat või tegutsenud õpetajast. Nendega viidi läbi struktureeritud elektrooniline intervjuu. Vt ka lisa 6 ja 7. 23 2.3. Uurimisprotseduuri ja andmetöötlusmeetodite kirjeldus Empiiriline uurimus I vaatluslehed sisaldasid nii ökoküla kui ka lasteaia üldiseid
annaabi.ee 
