Ene-Silvia arvab, et Waldorf kool on see kool, mida ta tahab emana oma lastele, õpetajana oma lastele. Üldse haridusjuhina. 3. Kool on õppiv organisatsioon, seal toimuvad pidevalt koolitused. 4. Waldorfkooli õpetajad on selge filosoofilis-pedagoogilise vaatega 5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6. Tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist 7. Waldorfkoolis on oluline õppeprotsess mitte hindamine 8. Õppekava on selgelt kohandatud lapse ealistele iseärasustele 9. Väga hästi toimib õpilase tundmaõppimine, individuaalne lähnemine ning õpetajate kollektiivne eneseareng 10. Waldorfkoolid sobivad lastele, kes vajavad rahulikku (stressivaba) arengukeskkonda 11. Intellektuaalne õppimine- käsitöö ja kunst, draama, muusika ning liikumine on õppekavas tähtsal kohal ning nad on omavahel lõimunud. 12
kujundamine, põhjalikud hinneteta tekstitunnistused, üld- ja kutsehariduse ühendamine, kooli autonoomia - see kõik on olnud enesestmõistetav alates esimese waldorfkooli loomisest 1919. aastal. Alles tunduvalt hiljem võeti nendest üht-teist üle ka tavakooli praktikasse. Waldorfpedagoogika püüab arendada õpilaste loovjõude algusest peale. Selle asemel, et töötada valmis vormidega, kus suures osas tuleb vaid etteantud lünki täita, asendavad waldorfkoolis õpikuid enamasti endakujundatud tsüklivihikud. 3.1 Sotsiaalse pädevuse arendamine Sotsiaalse pädevuse omandamine võimalikult stabiilses klassikollektiivis, kuhu kuuluvad erineva andekusega õpilased, on elulähedasem, kui samatasemeliste võimetega õpilaste hinnetele orienteeritud õppimine. Gümnaasiumid jätavad praegusel ajal põhikoolid enda varju. Nõrkade õpilaste kõrvaldamine klassikollektiivist, jättes nad istuma, asetab abstraktse
Alates esimesest klassist hakatakse õppima kahte võõrkeelt, loobutakse istumajätmisest, tunnistused on põhjalikult tekstipõhised, hindeid ei panda. Kogu selline seisukoht õppimises on olnud enesestmõistetav alates esimesest waldorfkooli loomisest ( 1919 a.) peale. Alles tunduvalt hiljem võeti üht-teist sellest üle ka tavakooli. Näiteks see, et pole ainult tüdrukute või poiste klasse, tütarlastekoole jms. Erinevalt paljudest tavakoolidest ei ole waldorfkoolis kasutusel tavapärased valmiskujul olemasolevaid õpikuid või töölehti, kus peaks ainult lünki täitma ning mis ei innustaks last ise asjade üle arutlema ja loomingulisust leidma. Nendes on enamasti tegu hoopis endakujundatud tsüklivihikutega. Lasteaias ühes rühmas on koos erinevate vanustega lapsed, mis on hea selleks, et lastel oleks kogu aeg silme ees vanemate tegevus ning olek. Ei maksa arvata, et 2 aastasele on eeskujuks 5 aastane, aga nendele suurematele eeskuju enam pole
keskne sisu siirdub muundunud kujul järgmisse astmesse. Nendeks astmeteks on füüsiline (0- 7 aastat), hingeline (7-14 aastat) ja vaimne (14-21 aastat). Selline 3 x 7-aastane ring kordub läbi kogu elu. Koolielus on oluline ühiskasvatus, klassikollektiiv. Kuigi laste arv klaasis on suur, ei toimu omavahelist võistlust. Tugevamad aitavad nõrgemaid. Õppeplaanis on kohustuslikud, alternatiivsed ja vabatahtlikud ained. Oluline osa on kunstiainetel. Kooli ülesanne on last abistada ja kaitsta. Waldorfkoolis on õpetaja ülesandeks arendada lapse keha, toetada selle loomulikku arengut, hinge harmoonilist tasakaalu ja vaimu kui tõeotsijat. Õpetaja õpib kogu elu, sest tema kutse on kunst, mis iga päev teostub loominguga (Tuulik, 2001:178-180). FREINETPEDAGOOGIKA Celestin Freinet´ (1896-1966) pedagoogikat iseloomustavad järgmised jooned: · kasvatus tähendab küpseda laskmist; · oluline on oskamine (läbielamine), mitte teadmine; · mälu arendab töö;
annaabi.ee 
