Eestlaste ärkamise üks soodustaja ja toetaja oli lätlaste vastav liikumine, mis kulges eesti omega paralleelselt, seda mõnikord ka edestades. 1857. a hakkas Johann Voldemar Jannsen välja andma ajalehte "Perno Postimees". Leht sai kiiresti populaarseks. Rahvust ühendav ja võiks isegi öelda et rahvust loov suundumus avaldub juba "Perno Postimehe" avalausetes: "Terre, armas Eesti rahwas! Minna, Perno Postimees kulutama olen wahwas keik, mis sünnib ilma sees," Nimetust "eestlane" olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid, eestlased ise kutsusid end maarahvaks, sakslastele olid nad talupojad ja venelastele tsuhnaad. Lõpuks said eestlased endale nime, millel puudus halvustav kõla või seisusele osutav tähendus. Samal aastal, kui Jannsen pani käima oma "Perno Postimehe", hakkas Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes ilmuma Friedrich Reinhold Kreuzwaldi regivärsiline eepos "Kalevipoeg". .
"Perno Postimees" ei olnud võitlev ega ühiskonnakriitline,alalhoidlikkus ilmnes isegi kasutatavas vanas kirjaviisis, kuid kõik see polnudki esialgu oluline. Ajalehe murranguline tähtsus seisnes rohkem selles,et ta lõi esimese moodsa eestlasi ühendava suhtluskanali. Rahvust ühendav ja võiks öelda,et rahvust loov suundumus avaldub juba "Perno Postimehe" avalauses : Terre, armas Eesti rahwas! Minna, Perno Postimees Kulutama olen wahwas Keik, mis sünnib ilma sees. Nimetusest "eestlane" olid seni kasutanud peamiselt teadlased ja estofiilid, eestlased ise nimetasid ennast maarahvaks, sakslastele olid nad talupojad ja venelastele tsuhnaad. Nüüd lõpuks said eestlased endale nime, millel puudus halvustav kõla ja seisusele osutav tähendus. Eestlased saavad eepose 1857.a hakkas Õpetatud Eesit Seltsi toimetistes annete kaupa ilmuma tavatu luuleteos, Võru arsti
Seltsi tuntuimad liikmed olid rahvuseepose „Kalevipoeg“ loojad Friedrich Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald Ärkamisaja alguseks võib lugeda pideva Eesti ajakirjanduse algust 1857.a. kui Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) hakkas välja andma ajalehte “Perno Postimees” (rahvust loov suundumus avaldus juba lehe esimeses numbris: „Terre, armas Eesti rahwas!; Minna , Perno Postimees; Kulutama olen wahwas; Keik, mis sünnib ilma sees.“) Eestlaste organiseerumine algas kahe suurema aktsiooniga: Esimese eestikeelse keskkooli – Aleksandrikooli – asutamisega ja nn. Palvekirjade aktsiooniga, millega kaevati keisrile talupoegade raske elu üle ning lisaks sisaldas palvekiri mitmeid majanduslikke ja rahvuslikke nõudmisi. Need olid esimesed nn. rahvaalgatused Eestis –allkirjade kogumine. Mõlemaid sündmusi võib pidada ärkamisaja alguseks Eestis
· Ühistute areng. Piimandusühistute edu näitas kätte tee maaelu arengule. Peagi tekkisid masina-, maapanduse- ja tarvitajate-(ehk tarbijate) ühistud. 1902.a loodi Tartus Jaan Tõnissoni eestvedamisel Eesti Laenu- ja Hoiuühisus ehk esimene rahvuslikul kapitalil põhinev pank. Tänapäevaseid tähti kasutades näeb avaluuletus selline välja: Terre, armas Eesti rahwas! Minna, Perno Postimees, Kulutama ollen wahwas Keik, mis sünnib ilma sees, Annan teäda sulle heaks, Et ka sinno rahwas teaks, Kuida keik ma-ilma maad Ellawad ja teggewad. Awwalikkud kulutussed, Rigi kässud, seädussed, Sündind asjad, mällestussed Ja keik teised teädussed Sündko siin ehk teises rikis, Saad siin leida nende likis, Mis se kirri teäda annab, Iggamehhe kätte kannab. 31
annaabi.ee 
