Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"wahli" - 5 õppematerjali

Strateegiline juhtimine eksam Wahl
7
pdf

Strateegiline juhtimine eksam Wahl

department or division must accomplish for the strategy to succeed. 5. Kes on Eestis tuntuim strateeg / majandusteadlane? · Jaak Leimann ­ majandusteadlane, 2 korda olnud majandusminister, TTÜ professor, andis seda ainet! · Raoul Üksvärav ­ majandusteaduste doktor, majanduspreemia laureaat, avaldanud üle 180 publikatsiooni, OSCE Eesti delegatsiooni juht · Kostel Gerndorf ­ dotsent, tippjuhtkonna konsultant, Wahli doktoritöö juhendaja · Uno Mereste ­ oli Eesti majandusteadlane, osales Eesti rahapoliitika kujundamises ja rahasüsteemi taasloomises, Eesti Panga nõukogu esimees 6. Funktsionaalse strateegi peamine tegevusala? Functional strategy - Organizational plan for human resources, marketing, research and development and other functional areas. Funktsionaalse tasandi strateegia on luua igale funktsioonile madalate kuludega või eriline

Haldus → Strateegiline juhtimine
280 allalaadimist
Keisri hull
10
doc

”Keisri hull”

paigalejäämisega leppima." Sellest episoodist võib välja lugeda mitu baltisakslaskonda iseloomustavat seika. Esiteks kindlakskujunenud tavadest ja normidest kinnipidamine: kui keegi märkab midagi kohatut (nagu antud juhul talupojad aadlipingis), siis on tema kohus sellele tähelepanu juhtida (proua von Samson tõuseb ja marsib kirikust välja), tema eeskujul ka teised. Seda, kui oluline on olla nagu teised, näitabki proua von Wahli suur soov ka oma mees minema tirida, kui see ei õnnestu, on ta sunnitud paigale jäämisega leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised

Eesti keel → Eesti keel
157 allalaadimist
Kõpu mõis
9
doc

Kõpu mõis

Ta suri 14. oktoobril 1845 Viljandi mõisas ja maeti tema soovi kohaselt teise naise kõrvale Kõpu kirikuaeda. Alexander-Georg- Gottlieb von Stryki alustatud uue elumaja ehitamine ei jõudnud lõpule tema eluajal. Ta oli mõelnud, et tema noor abikaasa Helene peab seal pärast tema surma oma lesepõlve. Uus maja valmis alles 1847. aastal. See ongi tänaseni säilinud mõisahoone (nüüdne koolimaja) kaunis Kõpu pargis. Alexander-Otto ostis 25. augustil 1865 kihelkonnakohtunik Wilhelm von Wahli käest Sürgavere mõisast juurde kogu Metsküla. Selle maa väärtus oli 211 taalrit ehk 28 716 rubla. Vastavalt Liivimaa valitsuse patendile anti see 19. novembril 1871 Suure-Kõpu mõisale. Nii sai viimane suure hulga maid juurde. Suure-Kõpu suuruseks oli 1919. aastal 10 843 ha mõisamaad ja 7 948 ha talupoegade käsutuses olevat maad. Viimane mõisaomanik oli Alfred-Georg-Alexander von Stryk. Ta oli maapäeva saadik. Tema abikaasa oli Anna Baronesse Stael von Holstein

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
Keisri hull
17
doc

Keisri hull

" Sellest episoodist võib välja lugeda mitu baltisakslaskonda iseloomustavat seika. Esiteks kindlakskujunenud tavadest ja normidest kinnipidamine: kui keegi märkab midagi kohatut (nagu antud juhul talupojad aadlipingis), siis on tema kohus sellele tähelepanu juhtida (proua von Samson tõuseb ja marsib kirikust välja), tema eeskujul ka teised. Seda, kui oluline on olla nagu teised, näitabki proua von Wahli suur soov ka oma mees minema tirida, kui see ei õnnestu, on ta sunnitud paigale jäämisega leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised härrased kohale

Kirjandus → Kirjandus
414 allalaadimist
Nimetu
12
doc

Nimetu

paigalejäämisega leppima." Sellest episoodist võib välja lugeda mitu baltisakslaskonda iseloomustavat seika. Esiteks kindlakskujunenud tavadest ja normidest kinnipidamine: kui keegi märkab midagi kohatut (nagu antud juhul talupojad aadlipingis), siis on tema kohus sellele tähelepanu juhtida (proua von Samson tõuseb ja marsib kirikust välja), tema eeskujul ka teised. Seda, kui oluline on olla nagu teised, näitabki proua von Wahli suur soov ka oma mees minema tirida, kui see ei õnnestu, on ta sunnitud paigale jäämisega leppima. Teiselt poolt jääb aadelkonnast mulje kui välistest kombetäitjatest: jumalateenistusest olulisem on see, kes ja kuidas istub jne. Ega kirikus magaminegi näita tegelast positiivsest küljest. Proua von Samson marsib ka kümme aastat hiljem kirikust välja (abikaasata, sest see on juba surnud), kui Jakob ja Eeva aadlipingis istet võtavad, ent seekord jäävad teised

Kirjandus → Kirjandus
3056 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun