A Q1 - Q 2 = = Q1 Q1 14. Kirjuta ideaalse soojusmasina kasuteguri valem ning tähtede tähendused. T - T2 T1 soojendi temperatuur = 1 T1 T2 jahuti temperatuur 15. Kirjuta Carnot teoreemi (järelduse) sõnastus. Ühegi reaalse soojusmasina kasutegur ei saa olla suurem samas temperatuurivahemikus töötava ideaalse soojusmasina kasutegurist. 16. Kirjuta Van der Waasi võrrand ning selles esinevate tähtede tähendused. P gaasi rõhk V gaasi ruumala B gaasi ruumala see a osa, mille täidaksid v 2 - gaasi sisetõhku väljendav suurus, mille lõplike mõõtmetega tingib molekulide omavaheline tõmbumine. molekulid a m
Juhuslikud:SO2, H2S, CO, NH3 jt. Ülemistes kihtides osoon(O3) madalamal sisaldus väga väike osoonikiht. Süsinikdioksiidid kogu atmosfäär- nn kasvuhooneefekt. 4) Kristallvõre tüübid 1.aatomvõre-kristallvõre sõlmpunktides aatomid(seotud tugeva kovalentsete sidemetega).Tugeva sideme tõttu on aatomkristallilisel ainetel suur kõvadus, kõrge sulamistemp, väike lahustuvus ja lenduvus.Teemant. 2.Molekulvõre-sõlmpunktides neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der Waasi jõududega(võivad lisanduda vesiniksidemed).Tüüpiline anorg ühenditele ja tahkestunud gaasidele.3.ioonvõre- Sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid. Kristallil minimaalne pot,energia. Tüüpiline tugeva ioonsidemetaga ühenditele(soolad,oksiidid). Madal lenduvus, suur kõvadus, halvad elektrijuhid. 5) Bohri postulaadid - *Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid statsionaarsel ringorbiitidel. *Statsionaarsetel orbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga
Kordinaatori arvu järgi, liigandite doonoraatomite järgi, tsentraalaatomite järgi jne. 4. Aine agregaatolekud Gaasid ja vedelikud: Aatomid, molekulid ja ioonid esinevad tegelikkuses suurearvuliste kollektiividena ja omavad osakeste vastastikuse mõjujõu tõttu teatud sisemist organisatsiooni, mis avaldub nende AGREGAATOLEKUTENA (gaas, vedel, tahke). Need olekud erinevad üksteisest osakeste kauguse ja vastastikuse toime tugevuse poolest. Molekulide vahelisi jõude nimetatakse VAN SER WAASI jõududeks. Nad on tingitud elektronide ebaühtlasest jaotusest ja elektronide liikumisest aatomites. Nad jagatakse orientatsiooni induktsiooni ja dispersiooni jõududeks. 4.1 Ideaalgaas ja reaalgaas Gaasilise oleku puhul täidavad gaasi molekulid ühtlaselt kogu ruumala, kuna nende vahelised jõud on väikesed, siis on nad alalises korrapäratus liikumises. Gaasides on kaugused molekulide vahel osakeste mõõtmetega võrreldes suured ja molekulide vastastikune toime suhteliselt nõrk
seadusest. See on tingitud kristallvõre defektidest, mille tõttu kovalentne, iooniline, metalliline, koordinatiivne, vesinikside. 4) Aine agregaatolekud. ühendite valemites võib esineda mitte täisarvulisi indekseid. N: Pauli printsiip lubab orbitaali täita kahe vastasmärgilise spinniga Molekulide vahelisi jõudusid nim.van der Waasi jõududeks janad FeO ühe O kohta on 0,9 Fe (Bertalliidid) (ms= -1/2; +1/2), elektroniga. Kui kumbki aatom annab sidemesse on tingitud elektronide ebaühtlasest jaotusest ning elektonide 1. 4 Kordsete suhete seadus kui kaks elementi moodustavad ühe oma paaritumata elektroni, tekib (3.2) Kovalentne side. liikumisest aatomitest. Nad jagatakse: orientatsiooni, induktsiooni
osarõhk on rõhk, mida segu komponent omaks, Liitaine koosn. erin-te elementide aatomitest N: H2O, HCl jne. 3.4 Orbitaalide hübridisatsioon. Keem.sideme mood-st kui ta antud temp-l üksi täidaks segu kogu ruumala. Molekul lihta. või ühendi väiksem osake, mis eksist. iseseisvalt, osa võtvate eri tüüpi orbit-de om. on Reaalgaas Reaalgaasid on gaasi mok-de vahel van der Waasi jõud säil.des selle aine keem.d om.d. Ühe ja sama elem-i atm-d võivad hübriidorbitaalide teke. On teada, et ja gaasi mok-d omandavad ruumala. Reaalgaaside käitumise moodustada mitmeid lihtaineid. N: C võib esineda mitmes (CH4) metaani mok-s paikn-d 4 kõrvalekalded ideaalgaaside omast suurenevad madalatel temp-l ja kristallvormis (grafiit, teemant, garbüüt)
kristallvõre korral on a=b=c ja , aga heksagonaalse puhul on ===60 ja =90 ja a1=a2=a3b. Kristalvõre elementaarrakul on omadus kasvada ruumis kõigis 3 suunas, kui kasvukiirus kõigis 3 suunas on ühtlane tekib monokristall. Kui võre sõlmpunktides asuvad neutraalsed aatomid, mis on seotud kovalentse sidemega, on tegemist aatom võrega. Molekulvõre korral on võresõlmpunktides molekulid, mis on seotud nõrkade van der Waasi jõududega. Ioon võre korral on võre sõlmpunktides vaheldumisi katioonid ja anioonid, mis on seotud statsionaarsete jõududega. Elementeerraku kujuks on kuup. Metalli võre sõlmpunktides on positiivsed ioonid, mille vahel liiguvad vabas olekus elektronid (sellest tulenevad metalli omadused).elektrongaas ümbritseb positiivseid ioone ja neil pole kindlat sidet üksikute ioonidega.
annaabi.ee 
