-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8. Mille poolest erineb trükikaart interaktiivsest kaardist?- see on paberil, ülevaatlikum ja lihtsam kasutada. 9. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?- Reageeriv ja suhtlev. 10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11. Kuidas jaotatakse kaarte mõõtkava alusel?-Suure.- keskmise- ka väikesemõõtkavalisteks kaartideks. 12. Milliseid tegevusi tehakse kaardi üldistamiseks?- Kaarrdilt jäetakse ära ebaoluline, lihtsustatakse, liidetakse leppemärke ja nihutatakse leppemärke. 13. Mille järgi määratakse suund looduses?- Orientiiride ja kompassi abil. 14. Kuidas määratakse asukohta aadressi järgi?-liigume suurtest üksustest väiksemateni. 15. Milleks kasutatakse GPS-vastuvõtjat
Mõõtkava Mõõtkava näitab kui palju on tegelikke suurusi looduses kaardil vähendatud. Mõõtkavasi on kolme tüüpi: *Arvmõõtkava näit. 1: 85 000 000 *Võrdlusmõõtkava näit. 1cm 850 km *Joonmõõtkava näit. Kompass ja asimuut Kompass on abivahend põhja/lõuna suuna määramiseks. Põhjasuuna asimuut on 0. Asimuusiks nimetatakse nurka mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekt suuna vahele. Ajavööndid Vööndiajaks nimetatakse ühes ajavööndis kehtivat kellaaega, mida arvutatakse selle vööndi keskmise meridiaani järgi. Maakeral on 24 ajavööndit, neist läänepooole (<) liikudes tuleb kell tagasi keerata,
objekte või nähtusi (sama on leppevärvidega) Legend- leppemärkide ja leppevärvide seletus Absoluutne kõrgus- kõrgus mõõdetuna merepinnast Suhteline kõrgus- kõrgus mõõdetuna mõnest muust punktist Samakõrgusjoon- joon, mis ühendab samal kõrgusel asuvaid punkte Mõõtkava- näitab, mitu x on looduses olevaid vahemaid vähendatud Arvmõõtkava- esitatakse suhtena, mis näitab, kui palju kaardil mõõdetud ühikule vastab samu ühikuid looduses(1:300000) Võrdlusmõõtkava- arvmõõtkava lihtsustatud esitus(1cm-3km) Joonmõõtkava- esitab vahemaid piltlikult Suuremõõtkavaline kaart- vähendatud kõige vähem, täpne Kesmisemõõtkavaline kaart- üksikute piirkondade ja väiksemate riikide kaardid Väikesemõõtkavalised- kujutatakse suurt maa-ala, üldine Asimuut- nurgakraad Geograafiline laius- määratakse nurgana Maa keskpunktist ekvaatoritasapinna suhtes (põhjalaius, lõunalaius ehk pl ja ll)
Ajas muutuvad süsteemid on dünaamilised, ajas muutumatud on staatilised. Hüpotees- teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms kohta. Inimgograafia- geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse Asimuut-nurk põhja suuna ja mingi objekti vahel Mõõtkavad nt mitu pikkusühikut päriselus vastav teatud arvu pikkusühikutele kaardil: arvmõõtkava(1cm:45cm), võrdlusmõõtkava(1cm-4km), joonmõõtkava Maa energiabilanss- maale jõudnud valgusenergia ja maalt lahkuva soojusenergia vahetus Uurimistöö etapid1.temaatika valik 2. Uurimisprojekti kavandamine (tausta loomine, uurimisprobleemi sõnastamine, hüpoteesi sõnastamine, andmete kogumise kavandamine) 3. Uurimise läbiviimine(andmete kogumine ja analüüs>tulemused>arutelu>järeldused)4. Töö vormistamine 5. Retsenseerimine 6. Kaitsmine
· Samakõrgusjooned e horisontaalid jooned kaardil, mis ühendavad kõiki samal kõrgusel asetsevaid punkte. · Mõõtkava- näitab mitu korda on tegelike kaugusi kaardil vähendatud Nt: 1cm 1km · Mõõtkava esitamiseks kaardil on mitmeid võimalusi: joonmõõtkava esitab vahemaid piltlikult arvmõõtkava- esitatakse suhtena, mis näitab kui palju kaardil mõõdetud ühikule vastab samu ühikuid looduses . Nt: 1:21 500 000 1:400 000 · Võrdlusmõõtkava- arvmõõtkava lihtsustatud esitus nt: 1 cm 215 km 1 cm 4km · Orienteerimine kaardi objektide ja looduslike objektide samasse suunda paigutamine · Asimuut nurk põhja nurga ja meid huvitava suuna vahel kraadides. · Geograafilised koordinaadid nende abil on võimalik määrata mistahes punkti asukohta kaardil · Geograafiline laius määratakse lähtuvalt ekvaatorist paralleelide abil .
Geograafiised kaardid: • Üldgeograafiline kaart- leppemärkide ja värvidega kujutatakse kõige olulisemaid nähtusi (pinnamood jt) • Topograafiline kaart- täpne üldgeograafiline kaart • Temaatilised kaardid- kujutavad kindlat teemat (nt riigid, aasta sademed jne) • Erikaardid- kitsad erialased kaardid (nt linna kanalisatsiooni kaart, orienteerumis kaart) Mõõtkava... ...näitab, mitu korda on kaardil tegelikke suurusi vähendatud. • Võrdlusmõõtkava: 1cm-10km • Arvmõõtkava: 1:1000000 (võtan 5 nulli ära, saan kilomeetrid, võtan 2 nulli ära, saan meetrid) • Joonmõõtkava 10_0_10_20_30_40 Mõõtkava alusel jagatakse kaardid: • Väikesemõõtkavalised (1cm- 10 km või rohkem)- kujutab suurt maa-ala ebatäpselt. • Suuremõõtkavalised (1cm-1km või vähem)- kujutab väikest maa-ala täpselt. Suunad Asimuut- nurk põhjasuuna ja objektisuuna vahel. Kaardil mõõdetakse malliga, looduses kompassiga
Kõrgusjoonte vahe kirjutatakse kaardi mõõtkava kõrvale, nt. h=2,5 m. 1.6 Mõõtkava Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil: 1. Arvmõõtkavana. 2. Joonmõõtkavana. Arvmõõtkava võib esitada suhtarvuna, murdarvuna ja/või selgitava tekstina. Joonmõõtkava e võrdlusmõõtkava konstrueeritakse sirgjoonele vastavalt kasutatava kaardi mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. 1. Suhtarvuna 1:50 000 2. Murdarvuna 1/50 000 3.Selgitava tekstina 1cm kaardil vastab 500 m maastikul Mitme mõõtkava võrdlemisel on suurem see, mille suhtes parempoolne arv on väiksem. Näiteks mõõtkava 1:20 000 on suurem kui 1:50 000. Mida suurem mõõtkava, seda üksikasjalikumalt on sellel kujutatud maastikku. 1.7 Olulisemaid medalivõite
sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõõtkavana. 2. Joonmõõtkavana. Arvmõõtkava võib esitada suhtarvuna, murdarvuna ja/või selgitava tekstina. Joonmõõtkava e võrdlusmõõtkava konstrueeritakse sirgjoonele vastavalt kasutatava kaardi mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. Mõõtkavade näited (joonis nr1) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mitme mõõtkava võrdlemisel on
mõõtkava aluse väikseimat jaotist st rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada 3 kümnenditeks ja sajalisteks. See annab täpsemaid tulemusi ja nii pole vaja kümnendikosasid silma järgi lugeda. Ka põikmõõtkava korral tehakse mõõtmised sirkliga. Selgitav mõõtkava ehk võrdlusmõõtkava tähendab mõõtkava esitamist mõõtühikutega, nt. 1 cm 5 m. 11. Mis on mõõtkava täpsus? Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul. Mõõtkava täpsus näitab, kui täpselt saab plaanilt määrata joonte pikkusi ja kui täpselt saab neid sinna kanda. 12. Mõõtmise mõiste ja jagunemine. Kasutatavad mõõtühikud. Mõõtmine on menetluste kogu, mille tulemusena saadakse mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtmisel
annaabi.ee 
