4 – peegeldi 5 – mootoriblokk koos regulaatori ja mõõteriistadega 6 – mõõteriist võimsuse, energia jt elektriliste suuruste mõõtmiseks 7, 8 – andur ja mõõteriist vastavalt töö eesmärgile, 9 – ventiil 10 – rotameeter 4 KATSEANDMED JA ARVUTUSED Tabel 1 Segamiseks tarbitava võimsuse määramine Pöör Pööret Kogu- Tühi- Segamis Vee Vee Vee ete e arv, võimsu käigu- e temper tihedus viskoos- arv, s, võimsu võimsus, a-tuur, , sus, KN Re 1/s s, o 3 1/min W W C kg/m Pa s W 50 0,83 7,2 7 0,2 21,5 998 1*10-3 80 5985
Utemp - Temperatuuri hälve on vähene, seega me ei arvesta seda möötu ub= 2 U= 4,00001 mm See ongi laiendmääramatus 10 H 6 L 115 V 12489,483 0,01248948 m^2 ruumala k= 25 W/m2*K A= 35640 mm2= 0,03564 m^2 8,91 Soojuse ülekandmise võimsu T1 20 C T2 10 C 11 Tuletised ( valemist): A 250 U 1,247248 soojuse ülekandmise võimsu k 0,3564 T 0,891 Tuletised (A valemist): H 0,00324 mm^2 L 0,000198 mm^2 Uh=Ul 0,0021384
Tuumaelektrijaam Sissejuahtus Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam oli Obninski tuumaelektrijaam mis alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. Esimene, mis oli tööstusliku võimsusega oli Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis. 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs arvuga 104, järgmisena Prantsusmaa arvuga 58, Jaapan arvuga 50ja Venemaa arvuga 32 reaktorit. Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavatti. Tuumaelektrijaamade eelisteks on see, et tekib vähe tahkeid jääkaineid, kulub vähe kütust ja ei pruugi saastada õhku. Jaamadega kaasnevad ka ohud. ...
· Sulasoolareaktor MSR - Molten Salt Reactor · Naatriumjahutusega kiire reaktor SFR - Sodium-Cooled Fast Reactor · Ülekriitilise veega jahutatud reaktor SCWR - Supercritical-Water-Cooled Reactor · Ülikõrgtemperatuurne reaktor VHTR - Very-High-Temperature Reactor IV põlvkonna reaktoritüüpe iseloomustavad näitajad Neutron- Soojus- Temp Kütuse- Võimsu spekter 1 Kasutu Reaktoritüüp . Rõhk Kütus s (kiire/ s kandja (°C) tsükkel (MWe) soojuslik) elekter
1. 0,2 0,217 0,075 20,2 70 2. 0,4 0,455 0,21 29,5 150 3. 0,7 0,625 0,57 40,2 425 4. 1,2 0,909 1,05 50,6 525 5. 1,5 1,250 1,515 60 750 Teisendused Si-ühikuteks Võimsu Sagedus Katse Vaakummeeter Manomeeter Veekulu s Hz nr (Pa) (Pa) m³/s W 1. 9331 19600 0,000217 75 20,2 2. 19995 39200 0,0004545 210 29,5 3. 56653 68600 0,000625 570 40,2 4
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
