Värvusaisting Värvusaistingud Värvusaistingud on subjektiivsed. Aistingud on erinevad. Tekkemehhanism on lõplikult lahendamata. Silmas 3 pigmenti. Kõrvalekaldumised normaalsest värvunägemisest. Värvipimedus Täielik värvipimedus: must, valge, hall Osaline värvipimedus: (Daltonism) ei suudeta eristada punast ja rohelist värvust. J.Dalton 1974. a. Värvipimedust tehakse kindlaks kindlate tabelite abil. Valgusaistingu mõju oleneb suuresti lainepikkusest Kujundid värvipimeduse diagnoosimiseks Silma värvitundlikkus Kõige tugavama aistingu annab roheline valgus. Väheneb punases kui voiletses piirkonnas. Loomade silmade valgustundlikkus asub samas lainepikkuste vahemikus kui inimeselgi. Putukad ei näe punast valgust. Inimsilma valgustundlikkuse v olenevus valguse lainepikkusest Kasutatud materjal Henn Voolaid ,,Füüsika X...
Värvusaisting Värvusaistingud on subjektiivsed, s.t. erinevad inimesed võivad värvusi tajuda erinevalt. Kuid ka ühel inimesel võivad tekkida erinevad aistingud, kui vaadata õhte ja sama objekti erinevais olukordades. Värvusaistingute tekkemehhanism ei ole lõplikult lahendatud. Arvatakse, et silmas on 3 pigmenti, mis neelavad punast, rohelist ja sinist valgust. Paraku ei ole neid pigmente veel keemiliselt eraldatud. Kuid leidub inimesi, kellel esineb kõrvalekaldumisi normaalsest värvusnägemisest. Täieliku värvipimeduse puhul näib kogu maailm must-valge fotona, kus kõik on kas must, valge või hall. Niisugust värvipimedust esineb väga harva. Osalist värvipimedust esineb sagedamini meestel (umbes 8%), vähem naistel (0,5%). Peamiselt ei suudeta eristada punast ja rohelist värvust. Selle häda alla kannatajad näevad kõiki värvusi kahes värvitoonis:kollakas sinakas. Punarohelist värvipimedust nimetataks eka daltonismi...
· Mida näitab lainekiirus? Valguslaine poolt ajaühikus läbitud tee pikkus. · Mida näitab lainepikkus? Kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel. · Mida näitab laineperiood? Võrdub ajaga, mis kulub valguslaine ühe lainepikkuse läbimiseks. · Mida määrab lainefaas? Määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. · Mida näitab lainesagedus? Täisvõngete arvu ajaühikus. · Millest sõltub värvusaisting? Valguse lainepikkusest. · Mida näitab valguse intensiivsus? Võrdub valguslaine energiaga, mida laine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. · Millisel sajandil sai alguse valguse olemuse teaduslik käsitlus? 19.saj · Kuidas nimetatakse korpuskulaarteooriat? osakesteteooria · Mida põhjustavad erineva lainepikkusega valguslained? Erineva värviaistingud. · Mida võib saada põhivärvuste liitmisel? Valge värvuse.
ELEKTROMAGNETLAINE KUJUTAB ENDAST MUUTUVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE SÜSTEEMI, MIS LEVIVAD RUUMIS KIIRUSEGA 3•10 M/S. ELEKTROMAGNETLAINET SAAB UURIDA: 1) VAADELDES LAINET MINGIS RUUMIPUNKTIS VÕIME MÕÕTA LAINE PERIOODI (T) JA 2) VAADELDES LAINET MINGIL AJAHETKEL SAAME GRAAFIKULT MÕÕTA LAINEPIKKUST (λ). VALGUSLAINED ON ELEKTROMAGNETLAINED, MIS KOOSNEVAD AJAS PERIOODILISELT MUUTUVATEST NING RISTI PAIKNEVATEST MAGNET- JA ELEKTRIVÄLJAST NING MILLE LAINELINE OLEMUS AVALDUB RUUMIS LEVIVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE PERIOODILISES MUUTUMISES. VALGUSLAINE ON RISTLAINE, SEST ELEKTRI-JA MAGNETVÄLJADE MUUTUSED TOIMUVAD RISTI LAINE LEVIMISSIHIGA. NÄGEMISAISTINGU PÕHJUSTAB ELEKTRIVÄLJA MÕJU MEIE SILMALE. LAINEFRONT- SAMAS FAASIS VÕNKUVATE PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL VÕIB SEE OLLA KA TASAPIND. LAINEFRONT ERALDAB LAINETE POOLT HÄIRITUD RUUMIOSA SELLEST RUUMIST, KUHU LAINED POLE VEEL JÕUDNUD. VALGUSLAINED ON KERALAINED- VALGUSALLIKAST EEMALDUDES LEVIVAD N...
6. Mis on lainefront? 7. Millal on tegemist tasa- ja millal keralainetega? 8. Mida nimetatakse valguse lainepikkuseks, laine perioodiks ja sageduseks? 9. Kuidas arvutada valguslainete kiirust? 10. Mis ja kuidas määrab valguse intensiivsuse? 11. Milline on valguse lainepikkuste vahemik ja millised on äärmised värvused? 12. Nimeta vikerkaarevärvid. 13. Milliseid toone nimetatakse põhivärvusteks ja miks neid nii nimetatakse? 14. Millest sõltub inimese värvusaisting? 15. Milles seisneb värvipimedus? 16. Millise värvuse suhtes on inimsilm kõige tundlikum? 17. Mis iseloomustab infra- ja mis ultravalgust? 18. Mis toimub valgusega erinevat tooni pindadel või filtrites? 19. Mis on värvusfilter? 20. Mille poolest erineb must pind valgest pinnast? 21. Miks valget valgust nimetatakse liitvalguseks? 22. Milles seisneb valguse difraktsiooni nähtus? 23. Kuidas saaks valguse difraktsiooni jälgida? 24
laengu kogunemise jne.) esile tema valgustundliku elemendini jõudev kiirusvoog. Seega on näiv kujutis sama reaalne nagu tõeline kujutis. Ainus erinevus tõelisest kujutisest seisneb selles, et paigutades I asukohta ekraanil, ei teki ekraanil kujutist. 6 3. Valge valgus ja valguse allikad Valge valgus on keeruka spektraalkoostisega elektromagnetkiirgus, mille mõjul inimsilmas tekib neutraalne värvusaisting. Niisuguse aistingu tekitab kõrge temperatuurini kuumenenud läbipaistmatu keha (nt. Päikese või volframniidiga hõõglambi) kiirgus. Valge valguse aistingut võib saada ka põhivärvuste (nt. punase, rohelise ja sinise) või põhi- ja täiendvärvuse (nt. sinise ja kollase) kindlas vahekorras segamisel. Valgusallikas on objekt, mis kiirgab nähtavas (optilises) spektriosas elektromagnetenergiat. Kõik valgusallikad jagunevad looduslikeks (Päike,
Vaakumis on optilise kiirguse levimise kiirus umbes 3*10(astmel 8) m/s, igas muus keskkonnas sellest väiksem. Keskkonna murdumisnäitaja, mille määrab vaakumis leviva optilise kiirguse kiiruse ja vaadeldavas keskkonnas leviva optilise kiirguse kiiruse suhe, on üldjuhul erisuguste lainepikkuste korral erisugune; see põhjustab valguse dispersiooni. Valge valgus on keeruka spektraalkoostisega elektromagnetkiirgus, mille mõjul inimsilmas tekib neutraalne värvusaisting. Niisuguse aistingu tekitab kõrge temperatuurini kuumenenud läbipaistmatu keha (näiteks Päikese või volframniidiga hõõglambi) kiirgus. Valge valguse aistingut võib saada ka põhivärvuste (näiteks punase, rohelise ja sinise) või põhi- ja täiendusvärvuse (näiteks sinise ja kollase) kindlas vahekorras segamisel. Terve spekter, mis sisaldab teatavates vahekordades kõigi lainepikkusega kiiri (komponente) vahemikus 380-760 nm, loob taju valgest valgusest
annaabi.ee 
