EKSPRESSIONISM Ehk Väljenduskunst Ekspressionismi ajalugu Tekkis 20ndal sajandi algul. Levis peamiselt Saksamaal. Kaks ekspressionismi lainet. Eelkäijateks võib pidada foove ja Edward Munchi ning Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionistide eneseväljenduse põhisisu Dramaatilises valguses esemed ja inimesed. Räiged värvikontrastid ja porised värvid. Inimesed piltidel sageli jõhkrad,inetud. Sageli piltidel piin ja ängistus. Ekspressionismi üks kuntsnikke ERNST LUDWIG KIRCHNER Kuntsniku stiili tunnusteks Seotud inimeste ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega,millel on tihti ohtlik ja vaenulik värv. Sarnane foovidega,kuid olles tunduvalt kirglikum. Pildid ülesehitatud teravad sakiliste nurkadega vormide diagonaalsele liikumisele. Puhaste värvilaikude irriteerivale kooslusele. Vastandas palju ühiskonna eliiti ja heidikui...
(1903) Väljendati kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne Raoul Dufy ,,Tourville'i afisid" motiivi vaatlemisel. Eelkäijateks olid Vincent van Gogh ja Edvard Munch. Ernst Ludwig ,,Marcelle" Fovismi sarnane väljenduskunst. Oluline oli maalile Kirchner ,,Püha Ekspressionism Saksamaal, juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Kõike kujutati Emil Nolde õhtusöömaaeg" 20.sajandi algus Lääne-Euroopas
· Ajakirjanduse rünnakud olid pea eranditult hukkamõistvad. · Balleti muusika tembeldati üksmeelselt ,,barbaarseks ja metsikuks" ning sama hinnang sai osaks ka koreograadiale (Vatslav Nizinski). · Ei möödunud aastatki, ui Pariisi juhatatud kontsertettekanne rehabiliteeris ,,Kevadpühitsuse" täielikult · Tänaseks on selge, et selle teose näol on tegemist väga olulise teetähisega terve 20. sajandi muusikas, see on olnud eeskujuks mitmele heliloojate põlvkonnale. Ekspressionism (Väljenduskunst, tasakaalu kaotanud kunst) · 20.sajandi esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus veelekspressionism . · Termin ,, ekspressionism" tuleneb prantsuskeelsest sõnast expression, mis tänehndab väljendust. · Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, on ekspressionismis oluline kunstniku enda mõte a tunnete väljendamine. · Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks roovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi
Fovism ja ekspressionism- 20 saj. esimene kunstivool, on väljenduskunst, parist prantsusmaalt. Fauve- tägcndab kiskjal.~1904 Prantsusmaa- prantslased on rõõmsameelsed kunstis. värvid ja jooned sõltuvad kunstniku meeleolust. Sakslased väljendavad kurbust, surina. invaliide jnc.Emil nolde. Oskar Kokoschka. Erust Ludwig Kirchcn. Henri Matisse(1869-1954)vänidja jooned ei sõltu loodusest, vaid meeleolust ja teistest värvidest lõuendil.Tegi liikuvate kehade piirjooni, andis edasi kontrastsete värvidega. A.Dcrain ja H. De Vlaminc käsul
meelelise maailma imetlust. - Tema maalide värviilu on õrn, magusam. - Pintslitehnika närvilisem ja visandlikum. - "Lipuehtes tänav"; "Trouville'i afisid". Ekspressionism - Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles expression "väljendus"). See on väljenduskunst. Tekkis Saksamaal. - Kõik muutus dünaamilisemaks, jõulisemaks, nurgelisemaks. - Ekspressionistidele meeldis postimpressionistide värvikäsitlus. - Suureks eeskujuks olid van Gogh ja Munch. Villu - Ekspressionistid hülgasid kõik, mis oli ilus, maalilisuset ei hoolitud. Oluline oli jõhkrus ja
näidendile“Salome”), Klimt (Viin) jt; vt ka Pariisi metroo vanu sissekäike 1899-1900. Juugendstiili iseloomustus: • Jaapani puugravüüride mõjutused • Tähtis on kontuur, voolav, looklev, laineline joon • Taimevormide eeskuju – kalla, liilia, orhidee • Ebasümmeetria • Tarbekunstis nt. raamatute kujunduses • Värvid: heleroheline (rohekaskollane), lilla (Eestis nt. Draamateater) Ekspressionism (äärmuslik väljenduskunst) romantism kuubis Richard Strauss (1864–1949) (München Garmisch - suusakuurort Alpides) Hakkas oopereid kirjutama 1880-te lõpus. Tema esimesed ooperid ei äratanud tähelepanu. Alles kolmas ooper tõi edu (Sálome). Kuulsust oli ta võitnud aga oma sümfooniliste poeemide ja lauludega. Teda mõjutasid väga Wagneri ooperid. Lisaks oli ta väga hea dirigent (nagu Mahlergi). (Saksa kultuuriruumis mängis suurt rolli Wagneri eeskuju) III ooper oli „Sálome“. Esietendus 1905, Dresdenis
Intuitsioon eelneb alati mõistele. Mõisted võivad küll intuitsiooni sulanduda kuid kaotavad seeläbi oma sõltumatuse. · Intuitsiooni ei tohiks segi ajada aistingutega, mis on olemuselt passiivsed; intuitsioon on etteantud materjali aktiivne vaimne vormimine. · Iga tõeline intuitsioon või kujutem on ühtlasi väljendus; ,,intuitiivselt tunnetada tähendab väljendada" Sellepärast on esteetika Croce jaoks väljenduskunst ja kuna lingvistika tegeleb verbaalse väljenduse uurimisega on ka lingvistika esteetika osa · Kui me ei suuda oma meeltes tekkinud kujutluspilte väljendada, siis on meie intuitsioon tagasihoidlik ja me piirdume vaid oma elu praktilisteks eesmärkideks vajaminevaga (vrdl tavainimene loeb vaid raamatu sisukorda/pealkirju; et kõik, mida inimene väljendab on kunst, sest see on Komo nascitur poeta (inimene sünnib luuletajaks).