moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. • Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks Massi ja energia • samaväärsus Meenutame mõttekäiku, mis selgitas vankri lükkamisel kiiruse kasvamisega kaasnevat massi kasvamist. Vankri lükkamisel tehakse tööd. Vastavalt energia jäävuse seadusele suurendab vankri lükkamisel tehtav töö vankri energiat. Liikuva vankri energia on kineetiline ja selle hulk on määratud vankri massi ja kiirusega
Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia . Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks. Massi ja energia samaväärsus Meenutame mõttekäiku, mis selgitas vankri lükkamisel kiiruse kasvamisega kaasnevat massi kasvamist. Vankri lükkamisel tehakse tööd. Vastavalt energia jäävuse seadusele suurendab vankri lükkamisel tehtav töö vankri energiat. Liikuva vankri energia on kineetiline ja selle hulk on määratud vankri massi ja kiirusega. Mida rohkem lükkame, seda suuremaks vankri kineetiline energia kasvab. Kui aga
3. Mis on tõrjutuse printsiip. Makromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas. Mikromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla täpselt samas kvantolekus. Tõrjutusprintsiip määrab näiteks ära, kui palju elektrone saab olla aatomite elektronkihtides 4. Mis on absoluutkiirus, milline on valguse kiirus. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et valguse kui väljalise objekti jaoks pole liikumine suhteline, vaid vastupidi absoluutne. Suhtelisteks osutuvad hoopis pikkus, aeg ja mass. Absoluutkiirus on suurim võimalik kiirus, millega levib väli ainelise objekti suhtes. See kiirus on kõigi vaatlejate jaoks üks ja sama (absoluutkiiruse konstantsuse printsiip). Valguse kiirus vaakumis ehk absoluutkiirus c = 299 792 458 m/s. Valguse kiirus on kõigi vaatlejate jaoks ühesugune. 5. Mis on klassikaline füüsika ja milline on kaasaegne füüsika.
Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks Sama järelduseni jõudis relatiivsusteooria välja töötanud Einstein. Teooria näitas, et mass ja energia pole kaks eri liiki objekte kirjeldavat erinevat suurust, vaid on tegelikult teineteisega väga lähedalt seotud. Enamgi veel -- mass ja energia on üks ja sama! Nad on ühe ja sama füüsikalise maalma -- mateeria -- kahe erineva avaldusvormi väljendused. Mass väljendab ainet ja energia väljendab väljasid.
tunnusteks on: *Väljad tekitatakse kehade poolt, kanduvad ruumis edasi ning mõjutavad teisi kehi. Väljad on kehade vastastikmõjude vahendajad. *Väljad on pidevad. *Väljadel pole mõõtmeid, nad võivad ulatuda lõpmata kaugele. *Väljad ei sega üksteist. Mitu välja saavad kehale mõjuda samal ajal üksteisest sõltumatult. Näiteks läbivad valguskiired üksteist segamatult, ainelised veejoad seda aga teha ei saa. *Väljad omavad energiat. Energia on suurus, mis lubab hinnata väljalise mateeria kogust. 5. *kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Seda seadust nimetatakse Newtoni esimeseks seaduseks. *Katsetele ja ülaltoodud arutlusele tuginedes jõudis Newton järelduseni, et kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.Tegemist on mehaanika põhiseadusega, mis kannab ka Newtoni teise seaduse nimetust.
Mass ja energia Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks. Relatiivsusteooriast selgub, et mass ja energia on ekvivalentded ehk samaväärsed. Massi ja energia ekvivalentsust väljendab kõigi aegade kuulsaim füüsikavalem E = mc^2
Kaasaegne füüsika käsitleb aga valdkondi mida klassikaline füüsika seletada ei suuda ehk mikro- ja megamaailm. See uurib aatomeid ja mõõtmata ruumi. Kaasaegne füüsika koosneb kvantmehaanikast ja relatiivsusteooriast. Kvantmehaanika kirjeldab mikromaailma, relatiivsusteooria aga ruumi ja aega. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Mida suurem on keha, seda suurem on keha mass ja aineosakeste arv. Energia aga on väljalise mateeria hulga mõõduks. Valgus on väljaline ning kannab endaga kaasas energiat. Valgus neeldub kehades ja neile kandub üle energia. Seda kasutatakse päikesepaneelides. Joonas Assor 10.T/S
mass absoluutne suhteline suhteline 33.Selgita ruumi ja aja relatiivsust, lähtudes vaatleja kujutlustest kehade ja liikumiste võrdlemisel. Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Kiiresti liikudes aeg aeglustub. 34.Selgita massi ja energia samaväärsust, milline maailmakuulus valem selle kohta käib? Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks. N: liikuva vankri energia on kineetilin ja selle hulk on määratud vankri massi ja kiirusega. Mida rohkem lükkame vankrit, seda suuremaks vankri kineetiline energia kasvab. Lõpuks jõuab juba valguse kiirusele lähemale, kus vaatamata lükkamisele teel energia juurdeandmisele jääb kiirus praktiliselt muutumata. Sellisel kiirusel hakkab kasvama keha mass, siis järelikult suureneb antav energia massi võrra. Energia salvestub lisamassina.
rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. · Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. · Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatareisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. · Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks. MASSI JA ENERGIA SAMAVÄÄRTUS · Liikuva vankri energia on kineetiline ja selle hulk on määratud vankri massi ja kiirusega. Mida rohkem lükkame, seda suuremaks vankri kineetiline energia kasvab. Kui aga lükkamise tagajärjel hakkab kiirus juba valguse kiirusele lähenema, kasvab kiirus vaatamata lisatavale energiale järjest vähem. Lõpuks jõuame olukorrani, kus vaatamata lükkamise teel energia juurdeandmisele jääb
• Massi ühik on kilogramm (1 kg). • Jõu ühik üks njuuton (1N) on jõud, mis kehale massiga üks kilogramm annab kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta: 1 N = 1 kg m/s2. Protsessid ja olekud • Füüsika objektideks olid aine, väli ning samuti nähtused. • Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. • Kui olek muutub, siis on tegemist protsessiga: protsessiks nimetatakse ainelise või väljalise objekti üleminekut ühest olekust teise. • Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi – keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise. Protsessid ja olekud • Töö sõltub muutuse ulatusest, mida näitab keha poolt läbitud teepikkus, samuti sõltub ka pingutusest, mida muutuse saavutamiseks oli vaja teha. Pingutust näitab mõjuv jõud. • Töö A kui füüsikaline suurus on jõu ja selle jõu
Iga vaatleja tekitab need omaenda aistingute põhjal ja kannab neid endaga kaasas. Kui kaks vaatlejat saavad erinevaid aistinguid, siis nende vaatlejate kujutlused ajast ja ruumist peavadki olema erinevad. • Ruum on olemas vaid sedavõrd, kui temas on kehi. Aeg on olemas vaid sedavõrd, kui temas toimuvad sündmused. Kokkuvõte • Absoluutkiiruse printsiip- Absoluutkiiruse printsiip väidab, et looduses eksisteerib suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus. Puhtalt väljalise objekti liikumine aine suhtes on absoluutne, aineliste objektide omavaheline liikumine aga suhteline. • Absoluutkiirus c- Absoluutkiirus c on kiirus, millega puhtväljaline ehk ilma seisumassita objekt liigub mistahes ainelise objekti suhtes. Absoluutkiirust nimetatakse enamasti valguse kiiruseks vaakumis, kuna valgus on inimestele kõige tuntum puhtväljaline objekt. • Klassikaline ja relativistlik füüsika- Klassikaline füüsika eeldab
aine suhtes toimub alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega, aineliste objektide omavaheline liikumine on aga suhteline. • klassikaline (Newtoni) füüsika eeldab absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist) • Relativistlik füüsika lähtub absoluutkiiruse olemasolust ja uurib liikumisi sellele lähedastel kiirustel. Absoluutkiirus ≡ valguse kiirus vaakumis c *108 m000km/s 3e.300 /s Valgus on inimesele kõige tuntum näide puhtalt väljalise (täpsemalt – nullise seisumassiga) objekti kohta. See liigub ainelise objekti suhtes alati absoluutkiirusega (sõltumata aineliste objektide omavahelisest liikumisest). • Relativistliku füüsika loomulikkus: ruum ja aeg on vaid vaatleja kujutlused. Need kujutlused on paljudele vaatlejatele ühised vaid juhul, kui vaatlejad on ühesugustes tingimustes. Erinevates tingimustes on ka vaatlejate kujutlused ajast ning ruumist erinevad ja see peabki nii olema.
aine suhtes toimub alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega, aineliste objektide omavaheline liikumine on aga suhteline. · klassikaline (Newtoni) füüsika eeldab absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist) · Relativistlik füüsika lähtub absoluutkiiruse olemasolust ja uurib liikumisi sellele lähedastel kiirustel. Absoluutkiirus valguse kiirus vaakumis c *108 m000km/s 3e.300 /s Valgus on inimesele kõige tuntum näide puhtalt väljalise (täpsemalt nullise seisumassiga) objekti kohta. See liigub ainelise objekti suhtes alati absoluutkiirusega (sõltumata aineliste objektide omavahelisest liikumisest). · Relativistliku füüsika loomulikkus: ruum ja aeg on vaid vaatleja kujutlused. Need kujutlused on paljudele vaatlejatele ühised vaid juhul, kui vaatlejad on ühesugustes tingimustes. Erinevates tingimustes on ka vaatlejate kujutlused ajast ning ruumist erinevad ja see peabki nii olema.
absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taust- kehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised. Neist on mõtet rääkida vaid ainelise objekti ("fermionvaatleja") korral. Väljalise objekti ("bosonvaatleja") jaoks pole aega ja ruumi olemas. Klassikaline füüsika tegeleb kehade, liikumise, vastastikmõju ja väljaga, rakendades atomistlikku printsiipi vaid kehadele, uurib makromaailma nähtusi, mikro- ja megamaailma kirjeldada ei suuda. Klassikaline füüsika on reduktsionistlik ja kasutab fatalistlikku mõtlemisviisi. Ta uurib (tegelikult vaid mudelina eksisteerivaid) fatalistlikke protsesse kui kõige lihtsamaid ja rikub inimkonna kollek-
annaabi.ee 
