*poorsus *õhuläbilaskvus *niiskusomadused *talub hästi keem. ja füüs. koormust *suur külmakindlus *akustilised omadused Keraamilised plaadid *märjalt v kuivalt pressitud plaadid *glasuuriga kaetud v mitte *tiheduse järgi jaotamine (I-IV) *mida tihedam plaat, seda vastupidavam *Plaatide tüübid: 1)kahhelplaadid - kuivalt pressitud ja madalal temp põletatud 2)klinkerplaadid - märjalt pressitud ja kõrgel temp. põletatud Kergkruus *kasutatakse: kallete andmisel, vundamedi soojustamisel, fibo plokkide valm., pinnase isoleerimiseks, libeduse tõrjeks
Mittesurveline vesi on vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Surveline vesi Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Survevee tingimusi jaotatakse kolme kategooriasse: · Ajutiselt seisev survet tekitav vesi tänu pinnase veesisduvusele, · Kuni 3 meetri kõrguse veesambaga survevesi · Üle 3 meetri veesamva survevesi. Hüdroskoopne niiskus Hüdroskoopne niiskus tekiv müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu
Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. Joonis 2. Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga. Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Joonis 3. 6 Joonis 3. Survevee koormus Hügroskoopne niiskus tekib müüris esinevate soolade niiskusimavusest, mille tõttu võib niiskus müüritises tõusta väga kõrgele. [2] 7 2. HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsiooni all tuleb mõista kõiki abinõusid, mis takistavad ehitist kahjustava vee või
Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. [2] Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga [7] 5 1.3 Surveline vesi Survelise veega on tegemist siis, kui vesi jääb osaliselt või ajutiselt vundamedi küljele seisma või asub hoone alaosa põhjavees. Vesi tekitab hüdrostaatilist survet. Veesurve sõltub veesamba kõrgusest. Survevee tingimusi jaotatakse kolme kategooriasse: Ajutiselt seisev survet tekitav vesi tänu pinnase veesiduvusele Kuni 3 meetri kõrguse veesambaga survevesi Üle 3 meetri veesamba survevesi [2] Joonis 3. Survevesi koormusega [7] Joonis 4. Survevesi seisva põhjaveega [7]
annaabi.ee 
