1)Litosfäär MANDRILINE OOKEALINE Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega
Tekivad siis, kui tugevate pursete käigus vajub sisse vulkaani lõõri toitev magmakolde lagi. Kuid võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tahajärjel. Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silpapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 9. Mõisted: vulkanism, vulkaan, magma, laava Vulkanism- protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskamist maapinnale Vulkaan- mägi, mille sees on lõõridelaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda liigub(tõuseb maapinnale) magma, pursutatud kivimite ja gaaside massid Magma- maa sees olev sulakivimitest koosnev mass Laava- vulkaanist välja jõudnud magma, mis hakkab tarduma 10. Tead maavärinate tekke põhjusi, levikut, tugevuse mõõtmise eri viise (Richter, Mercalli skaala) milliseid laineid esineb, mida põhjustavad. Põhjused- -vulkaanipursked,
ohustatud inimeste kaitse ja turvalisus. Rahvusvahelistest organisatsioonidest tegelevad sellega eelkõige Punane Rist ja Punane Poolkuu. ÜRO Peaassamblee otsusega 44/182 on rajatud ka ÜRO humanitaarasjade koordineerimise büroo (United Nations Office for the Coordination of Humanitarian Affairs). 2. Vulkanism Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. Vulkaanide asukohad ei ole juhuslikud. Enamasti asuvad nad litosfääri laamade piirialadel. Erandiks on vaid kuuma täpi vulkanism. Laamtektoonika olemasolu põhjus on lihtne soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, mis omakorda purustab hapra litosfääri üksikuteks tükkideks ehk laamadeks, mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad. Ehkki vahevöö on valdavalt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt,
Kuumad täpid paiknevad laamade piiridest sõltumatult ning ei tee kaasa laamatriive. Seetõttu tekitavad nad nende kohalt üle triivivates suhteliselt väikese paksusega ookeanilistes laamades joonelisi, ühes suunas suureneva vanusega vulkaanilisi ahelikke. Tüüpiline kuuma täpi ahelik on Vaikses ookeanis Havai-Imperaatori ahelik, kus vulkaanide vanus suureneb kaasajal tegutsevast Mauna Loa vulkaanist kuni 75 milj a eest tegutsenud, praegu ookeani veepinna alla jääva kustunud Meiji vulkaanini Aleuudi saarkaare juures. 33. Maakoores valitsevate pingete 3 tüüpi. Sõltuvalt mõjuvate jõuvektorite ja laamade liikumise suunast jaotuvad tekkinud pinged kolme suurde rühma: 1) kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida s.o. toimub keha lühenemine. Seda tüüpi pinget nimetatakse survepingeks (inglise k. compressive stress). 2) kahe teineteisest eemale suunatud jõuvektori resultaadina toimub keha väljavenitamine. Kehas tekivad venitus e
annaabi.ee 
