Antud pilved võivad kahjustada lähedal asuvate inimeste tervist, kui ka sealset loodust. 2) Vulkaanipursetega võivad kaasneda ka ulatuslikud mudavoolud ehk lahaarid, mis võivad olla väga laastavad. Need tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. 3) Maavärinad, mille tekitab aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma. 4) Fumaroolid ehk vulkaanilistele aladele iseloomulikud avad või lõhed maapinnas, kust väljub kuum, kollast väävlit sadestav gaasijuga. 5. maavärinate piirkondi, Enamik maavärinaid leiavad aste laamade piirialadel. Kõige rohkem maavärinaid toimub Vaikse ookeani ,,tulerõngas’’. tekkepõhjusi, Maavärinad tekivad vahevöös konvektsioonivooludena toimuva kivimainese plastiline ümberpaiknemise tõttu. Liikuvates litosfäärilaamades, ennekõike nende piirilaade ümbruses,
Näiteks Karula kõrgendik on suhteliselt suure liigestustihedusega pinnavorm. Liigestussügavus on teatud maa-ala kõrguste vahe negatiivsete pinnavormide põhjast, positiivsete pinnavormide tippu. Mida suurem vahe, seda suurema liigestussügavusega on reljeef. Atoll ehk rõngassaar ehk rõngasrahu on ümara põhiplaaniga korallrahu, mille keskel on laguun. Atollid on lubjakivist rõngassaared, mis reeglina on tekkinud aeglaselt merepinnast allapoole vajuvatele ookeanilistele vulkaanilistele saartele organismide elutegevuse tulemusena. Atollid tekivad tavaliselt vulkaanilisi saari kaarena ümbritseva rifina. Vulkaanilise tegevuse lakates hakkab saar peamiselt erosiooni, aga ka vulkaanilis materjali jahtumise ja sellest tuleneva kokkutõmbumise tõttu vajuma. Korallid aga peavad vajumise tempoga sammu ja kasvatavad rifi järjest kõrgemaks. Lõpuks vajub saar vee alla ning moodustubki atoll, mille keskel on enamvähem ümara kujuga laguun.
Majandust seovad Hiina ettevõtlusvõrgustikud. Eksporditakse troopilisi vilju, puitu, maake ja naftat. 11 riiki Kagu-Aasias: Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Tai, Vietnam, Singapur (kiiresti arenevad, vaesed uusindustriaalmaad, viimane neist kõige arenenum), Brünei (rikas naftariik), Laos ning Myanmar (vähim arenenud). Kogu ala on asustatud ebaühtlaselt. Elama kogunetakse enamasti saartele, mandrialal jõgede delta-aladele ja vulkaanilistele platoodele. Linnastumine ei ole siin probleemne. Usunditest valitsevad: hinduism, budism, islam ja kristlus. 5 Arengutase Filipiinid kuuluvad arengumaadesse. Arengumaid iseloomustab madal elatustase, madal SKP, keskmisest madalam Inimarengu Indeks (näitamaks vaesust, kirjaoskuse taset riigis, haridustaset riigis, eluiga) ning tervishoiu probleemid.
peamiselt keemiliselt murenenud lähtekivimil. Punase värvi annab neile raua- ja allumiiniumoksiidide rohkus. Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest tiotaineid välja. Pinnasesse valguv vesi kannab need sügavamale ja mulla ülaossa tekib valkjas leedehorisont. Kuna mikroorganismid lagundavad taimejäänused väga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitained taas kasutusele, sisaldavad ferraalliitmullad vähe huumust. Maaharimiseks sobivad paremini vulkaanilistele kivimitele tekkinud suhteliselt noored mullad. Vihmametsade lopsaka taimestiku ja viljatute muldade vahel peitub omapärane vastuolu. Kui vihmametsad maha raiuda ning nende asemele rajada põllumaa, annab see maa rahuldavat saaki vaid mõne aasta jooksul ning edasi on need alad üsna kasutud.
annaabi.ee 
