Samuti lõi ta paljude hotellide köökidesse kuulsaid restorane. Ta töötas kokana ja juhtis erinevaid kööke 62 aastat. Kokkade keisriks nimetas tema Saksa keiser Wilhelm II, kes nautis temagi roogasid. Varajane elu Ta sündis Villeneuve-Loubet külas, Nizza lähedal. Hoolimata oma noorest east, 12-aastaselt alustas Escoffier juba enda arendamist. Ta läks oma onu restorani, Le Restoran Français'i Nizza's tööle. Tema ei suutnud taluda kogu seda lärmi ning pidevat vulgaarsust, mis seal köögi juurde kuulus. Ta oli natuke jalast vigastada saanud ning ta pidi kandma spetsiaalseid jalatseid, samuti oli ta väikest kasvu mees. Aastal 1865 kolis ta üle Le Petit Moulin Rouge restorani Pariisis, kui ta oli vaid 19-aastane. Ta elas seal kuni sõjapuhanguni, ehk Prantsuse- Saksa sõjani aastal 1870, mil ta sai sõjaväe peakokaks. Tema armee- kogemust viinud teda kurssi konservitööstuse toiduga. Peale sõja lõppu kolis Escoffier tagasi Pariisi, kus hakkas ta
tegelikult Lolita. Soovitan seda raamatut kindlasti klassikaaslastele, sest kuigi see võib tunduda veidi ebatavaline, on lugu väga huvitav ja põnev. ,,Lolita" kohta oli raamatus tohutult palju arvamusi, aga valisin välja mõned üksikud, mis millega nõustusin. ,,See on üks naljakamaid tõsiseid romaane, mida ma olen kunagi lugenud. Nägemus vastikust kangelasest, kes kunagi ei vabanda iseenda ees, toob leevendust, vulgaarsust ja silmakirjalikke konventsioone, mis tungivad inimlikku komöödiasse." - Charles Rolo, Atlantic Monthly ,,Mõndadel raamatutel on kauapüsiv mulje, mõnel ilu, mõnel sokeeriv väärtus, mõnel müstilised teemad, mõnel võime sind valjult naerma panna ja mõnel võime sind absurdselt valgustada. Lolital on kõik see ja muudki." - Hugo Mc Cafferty, Swide ,,Me ei saa kunagi aru, mida mõtleb inimene, kes nii käitub, aga Vladimir Nabokov oli esimene, kes
Lolita talle ilmselgelt on valetanud oma asukoha ja tegemiste kohta. Vaatamata suurele paranoiale, pole Humbert siiski olukorra tõsiduses kindel. Humbert armastab seda mida Lolita esindab: tema ideaalset tüüpi naist, nümfetti. Humbert jõuab järeldusele, et ta armastab tüdruku välimust/kujundlikku pilti, kuid mitte siiski tüdrukut ennast. Humbert aga naiivselt uskus, et ta suudab kõiki neid halbu omadusi – vulgaarsust, kahepalgelisust ja mässumeelsust temas muuta, aga ta eksis. Peale suuri tülisid ja arusaamatusi otsustavad Humbert ja Lolita viimase soovil Breadsley'st lahkuda. Nad reisivad jälle mööda linnu ja hotelle ringi ning Humbert hoiab veel kiivamalt Lolital silma peal, sest Humbertile tundub aina enam, et mingisugused müstilised mehed ja autod jälitavad neid. Kui Lolita ühel päeval suure palavikuga haigeks jääb, viib Humbert ta haiglasse ning käib teda seal iga päev vaatamas
ning välismaal seda ei kohta. Punkluule tekstid on lihtsad ja jäävad kergelt meelde, sest nad raiuvad piltlikult end inimese pähe. Punkluules on kõik otsekohene ja mitte mingite nikerdustega. Enamasti räägitakse diskode ja baaride vastasusest, seksist, alkoholist, ühiskonna vastasusest, rokist ja kõigest mis sinna alla kuulub. Samuti on üllatavalt palju räägitud sõjast ning katastroofidest (nt.V.Tamme "Afganistan", "Tallinn põleb"). See tõi luulesse palju vulgaarsust ja kõnekeelt. Merca aga uuendas luule kirjapilti, kasutades ks asemel x, ku asemel q ja üldse kirjutas sõnu nii nagu hääldas. Samuti jõudis see ka teiste luuletajate varamusse, nt Karl-Martin Sinijärv. Praeguseks on oma tegevuse luuletajana vanad punkarid küll lõpetanud, kuid nende töö on üle võtnud uue aja tegelased nagu Batsill, Kärbes, Nahhaal, Henry Schmidt, Ämblik jne. (Viires s.a)
annaabi.ee 
