Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks, Joonis 2). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, 5896 m)
ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Seega lihtsustatult on vulkaanid enamasti rahulikud ja vaiksed mäed, mis erinevad teistest mägedest aga selle poolest, et vulkaanid vahel ,,ärkavad" üles ning sellisel juhul tekitavad suurt kahju. Ka varasematel aegadel on inimesed üritanud vulkaani mõistet lahti seletada. Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos kirjeldas Hiera saart, mille tipust paiskus aeg-ajalt suitsu ja tuld. Kreeka mütoloogias nimetati Vulcanuseks jumal Hephaistose sepikoja ääsi. Roomlased nimetasid Vulcanoks aga Lipari saarte hulka kuuluvat saart, mille järgi vulkaan oma nime tõenäoliselt saigi. Kui küsida, et miks inimesed on nõus elama sellise magava ohu kõrval, siis üheks põhjuseks võib tuua maa viljakuse vulkaanide lähedal. Maa viljakus mängib suurt rolli eriti vaesemates piirkondades, kus põllumajandus on üks peamisi elatusalasid. See on üheks esimeseks põhjuseks, kuid samuti on vulkaanidega seotud maavarad
jumalatest kui surelikest armukesi, kellest osadega sai ka lapsi. (Day, 2007) (Fink, 2000) Hephaistose enda laste kohta andmed puuduvad, küll aga oli üks tema tähelepanuväärsetest saavutustest Pandora loomine Zeusi korraldusel, et Prometheusele inimsoo aitamise eest kätte maksta. (Day, 2007) Hephaistose sugupuu kohta saab selgust Tabel 1 vaadates. Tabel 1. Hephaistose sugupuu (Tõldsep, 2015) 1.3 Rooma Vulcanus Rooma mütoloogias kutsuti tulejumalat Hephaistost Vulcanuseks, nimi tuleneb arvatavasti ladinakeelsest sõnast volcanus (vulkaan), kuna roomlased uskusid, et Vulcanus elab sepikojas Etna vulkaani all. (Day, 2007) Arvati, et vulkaanist lendavad sädemed purskuvad Vulcanuse tulisest südamest, kuna ta oli kurikuulus oma äkilise iseloomu poolest. Oma asupaigas tootis Vulcanus oletatavasti jumalate kuningale Jupiterile (kreeka mütoloogias Zeus) välgunooli. (Day, 2007) 4 2. Hephaistose kultus 2
"Odüsseias" on Hephaistose abikaasaks Aphrodite. Hephaistos oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta üpris tähtis jumal linna elus. Mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti, mis olid põlluharimise kõrval tsivilisatsiooni alustugedeks; Hephaistos oli sepatöö, Athena kudujate- ketrajate patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Hephaistost kutsuti rooma mütoloogias Vulcanuseks. Hestia oli Zeusi õde ja nagu Athena ja Artemis neitsilik jumal. Temal pole väljakujunenud isikupära ja ta ei etenda müütides mingit osa. Tema oli kodukoldejumalanna, kodu sümbol, mille ümber tuli kanda vastsündinud last, enne kui too võidi perekonda vastu võtta.
Pandora oli kreeka mütoloogias maajumalanna,maailma esimene naine.Et karistada inimesi Prometheuse tuleröövi eest,laskis Zeus Hephaistosel luua Pandora ja kõigil jumalail talle võlusid anda.Zeus saatis Pandora "kauni pahena" inimeste sekka.Hoolimata Prometheuse hoiatuselt Zeusilt mitte midagi vastu võtta,abiellus tolle vend Pandoraga,kes avas vaadi(nn.pandora laegas) ja laskis kõik sellesse suletud pahed peale petliku lootuse inimeste sekka. Roomas kutsutakse teda Vulcanuseks. Maalid Hephaistosest Kasutatud kirjandus: Hamilton,E.1975.Antiikmütoloogia.Tallinn:Eesti raamat 1985.Antiigileksikon.2.trükk.Tallinn:Valgus http://en.wikipedia.org/wiki/Main_Page (10.oktoober 2007) http://et.wikipedia.org/wiki/ (10.oktoober 2007) Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Referaat Autor: Klass:
annaabi.ee 
