1.Riik on tekkinud selleprast kuna inimesed tahtsid kokku hoida, nad ei tahtnud nii palju sda enam, sest ennem riigi tekkimist oli kikide sda kikide vastu. 2.hiskond on hesuguse elulaadiga inimrhm, hes piirkonnas, hiskonnal on ka territoorium 3. 4. hiskonda vrreldakse organismiga 5.avalikud sektorid, erasektor ja kodanikkuhiskond 6.riigi juhtumist ja toimimist korraldav tegevus 7.kommunikatsion, moraal, kultuur, poliitika, majandus 8.Teadus hiskonna poole 9. Vormid Vahendid --------- --------- Verbaalne MObiil Kirjalik ajakiri lehakeel suuline 10. a) Vahendid on Verbaalne, kirjalik, kehakeel b)Roll on vimalikult kiirelt edastada infot 11. Ajakirjanik vib elda mida ta tahab, mingeid piiranguid pole, peale solvamise
lhem uurimist osa ldse. Tulemused on pikema t puhul otstarbekas jaotada alapeatkkideks, mis paigutatakse loogilises ja phjendatud jrjekorras. NB! Tulemused peavad vastama t pealkirjas ja sissejuhatuses pstitatud ksimustele (t eesmrkidele), testima seal pstitatud hpoteese, vi olema nendega otseselt tihedasti seotud. Ei tohi esitada tulemusi, mis ei ole t otseste, eespool selgelt pstitatud eesmrkidega seotud ega aita neid tlgendada. Arutelu ja jreldused Arutletakse tulemuste le, vrreldakse neid teiste autorite analoogsete uurimuste tulemustega, analsitakse nende omavahelise lahkumineku vimalikke phjusi. Arutletakse tulemuste usaldusvrsuse ja vimalike vigade le. Tulemuste tlgendamisel pstitatud uurimislesande seisukohalt mainitakse ka vimalikke teisi tlgendusvimalusi. Tehakse tulemuste phjal ldistusi ja jreldusi, pstitakse uusi hpoteese, mida oleks vaja tulevikus testida jne. Vltida liigset "snavahtu", mitte minna tlgendustes phjendamatult julgeks
lahusest läbinud valguse intensiivsus on pealelangeva valguse intensiivsusest väiksem. Kui lahuses oleval ainel puudub iseloomulik neeldumine kasutatud lainepikkusel, siis phjuseks on valguse hajumine. Hajumistsentriteks vivad olla nii kolloidosakesed vi ka lahustunud krgmolekulaarsed ühendid. Mtmismeetodit, kus mdetakse otseselt hajunud valguse intensiivsust, nimetatakse nefelomeetriaks.Turbidimeetrias vrreldakse lahust läbinud ja pealelangeva valguse intensiivsusi. 7. Millel phineb nefelomeetria 8. Mida mdetakse turbidimeetrias? 1. Elektrilise kaksikkihi teke faaside eralduspinnal - Elektroforees on meetod, kus laetud osakesed liiguvad elektrijuhtivust omavas vedelas keskkonnas elektrivälja mõjul. Vt alates lk 444 , 2. Elektrilise kaksikkihi ehitus. Lahuses olevad laetud pinnad mõjutavad seal leiduvaid ioone
On olemas ka keerukamaid valemeid. Kui kasutatakse arvuteid, kasutatakse jrgmist K mramise viisi. 1. Kigepealt leitakse ligilhedane koormuste keskpunkt 2. Arvestades ehituslikke, tehnoloogilisi, ekspluatatsioonilisi ja teisi kitsendusi, valitakse algne alajaama vi toitepunkti asukoht. Kui grupp toitub mitmest liinist, siis majanduslikult kasulikum on toitepunkt paigaldada K-st liini suunas. 3. kui lhedal on mitu toitepunkti jaoks sobivat kohta, siis vrreldakse pinge ja vimsuse kadusid, kulutusi, jne. 2.7. Vimsuse kaod Liinides, trafodes ja muundurite projekteerimisel arvutatakse vimsuse kaod kahel juhul. 1. Arvutusliku vimsuse korrektuuril 2. Tehnilis- konoomiliste nitajate arvutaisel ( niteks elektrienergia kadude arvutamiseks ) Esimesel juhul vimsuse kaod arvutatakse lihtsustatud viisil. Vimsuse kaod trafodes ja muundurites P = k S p 2 Q = kqS2 kp, kq - kadude tegurid Tavaliselt vetakse kp = 0.02 W/VA
molaarse ekstinktsiooniteguri väärtus () samal lainepikkusel. Aine kontsent- ratsioon lahuses arvutatakse lähtuvalt Lambert-Baar'i võrrandist A=c·l· c=A/l· Reeglina l = 1cm, seega c=A/ · Kui lahuses sisalduva, tundmatu kontsentratsiooniga (ctundm) aine ekstinktsiooni- teguri väärtus pole teada, siis võib ctundm leidmiseks kasutada võrdlusmeetodit. Sel puhul vrreldakse teatava lainepikkusega valguse absorptsiooni uuritavas lahuses ja sellises lahuses, milles vaadeldava aine kontsentratsioon on teada (nn standard- lahus). Kuna Beer'i seadusest tulenevalt kehtib sõltuvus Atundm / Ast = ctundm / cst, siis saab aine kontsentratsiooni uuritavas lahuses arvutada sõltuvusest ctundm = (Atundm / Ast ) · cst
2001: 38-39): 1. Planeeri tööd mis, kuidas, millal, kus, kes, ... ; 2. Koosta üksikasjaline plaan töö täpne määratlus, kooskõla teiste plaanidega, potentsiaalsed probleemid ja nende lahendused, töö tegemise järjekord ja plaan; 3. Töö teostamine töö tehakse oskuslikult, täpselt, vajaliku tempoga, ilma liigse pingutuseta, ilma liigse viivituseta; 4. Töö hindamine töö tulemustes vrreldakse vastavust vimalustele, eelnevate tulemustega, teiste eelnevate tulemustega, vimalusel mdetakse hulka ja kvaliteeti; 5. Tasusta tegijat head töötingimused, tervis, rahulolu, enesearendamise vimalused, raha. Loe lisaks: · Alas, R. Strateegiline juhtimine. Tallinn: Külim, 1997 ptk.2.1, lk.30-35: Väliskeskkond. · Vadi, M. Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2001 ptk1.5, lk. 29-33: Juhi rollid. 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist
annaabi.ee 
