(Eneke) 1921-1934 aastal oli Koort vaheaegadega Tallinnas( oli 1921-1923 aastal Riigi Kunsttööstuskooli õppejõud.) Lühikest aega on ta olnud ka Pariisis ja Austraalias. Koorti looming tekitas eesti seni akademistlikus skulptuuris murrangu. Varaseis kujudes ilmneb impressionismi mõju ja kallakut sümbolismi. Varased maalid olid postimpressionismi mõjulised linnavaated(näiteks ,,Pariisi eeslinn" 1909) ja dekoratiivsed natüürmordid. Ta oli suurepärase vormitunnetusega skulptor, kes kasutas meisterlikult erinevaid materjale ning huvitus keraamikast, kasutades oma töis erinevaid glasuure. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus. Domineerima hakkasid portreed pms. Naise ja laste pead, näiteks ,,Abikaasa portree"puust 1921, ,,Karjapoiss" marmorist 1914, ,,Ra Koort" kipsist 1917.( Eneke) Ta on teinud talupoegade karakterportreesid, näiteks ,,Piibumees"puust 1920. Tuntumad maalid: ,,Ema portree" 1913
Loomingu põhiosa moodustavad miniatuurid: soololaulud, klaveripalad. 'Klaverikontsert', 'Peer Gynt'. Kirjutas ka instrumentaalset kammermuusikat. Carl Nielsen – Sümfoonik, toetus klassikalistele vormiskeemidele, aga tegi neid isikupärasemaks. Kasutas esimest korda progressiivset tonaalsust – teos algas ühes ja lõppes teises helistikus. Lõi ka oopereid ja kantaadi 'Kevad Fynis' Jean Sibelius – Soome helilooja, sümfoonik. Viini klassikute eeskujul. Hea vormitunnetusega, rafineeritud. 'Finlandia' & 'Saaga' MÕISTED diapasoon – hääle ulatus impressario - see, kes üüris teatri, koostas koosseisu, tellis ooperi verism – tõepärane, julm, elupärane suund grand opera – suur ooper Ballett 19. sajandil Pjotr Tšaikovski – Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja. Lõi sümfooniaid, avamäng-fantaasia, sümfoonilised fantaasiad 'Torm', balletid 'Luikede järv', viiulikontserdi, klaveriteosed. Adam,
JAAN KOORT Referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus Jaan Koort (ill 1) sündis 6. november 1883 Sootaga vallas Tartumaal ja suri 14. oktoobril 1935 Moskvas. Ta oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Koorti looming tekitas eesti seni akademistlikus skulptuuris murrangu. Varaseis kujudes ilmneb impressionismi mõju ja kallakut sümbolismi. Varased maalid olid postimpressionismi mõjulised linnavaated ja dekoratiivsed natüürmordid. Ta oli suurepärase vormitunnetusega skulptor, kes kasutas meisterlikult erinevaid materjale ning huvitus keraamikast, kasutades oma töis erinevaid glasuure. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus. Lapsepõlv ja õpinguaastad Jaan koort sündis 6. novembril 1883. aastal Tartumaal Sootaga vallas Pupastvere külas talupoja perekonnas. Lapsepõlvel oli erakordselt suur mõju tema edaspidisele elukäigule.
me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?" Värvikirevad maalid ,,Ta matete", ,,Nägemus pärast jutlust", ,,Autportree". Süntetistlik stiil teosed, milles on religioossed või legendilised vihjed. P. Cezanne oli pettunud ühiskonnas, kes ei mõistnud tema kunsti. Tema vilets joonistamisoskus pani teda kasutama kehade geometriseerimise võtet. Mõjutas kubismi teket. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormitunnetusega ,,Poiss punase vestiga", on teinud ka natüürmorte ,,Natüürmord õunaga", ,,Natüürmort kummutiga." Lõhkus tsentraalperspektiivi ,,Kaardimängijad V", ,,Suplevad naised", maasikumaal ,,Saint Victoire mägi" Puätnillism neoimpressionism, rajatud G. Seurat poolt ning hiljem edasi arendatud P. Signaci poolt. Uuriti värvispekrit, pintslitõmbed hästi aeglased ja rahulikud. Objekti kujutamine punktikestena. Igav ja tüütu. Seurat ,,Visand Grande Jatte saare jaoks",
annaabi.ee 
