Tema esimeseks trükitud kirjanduspalaks osutub luuletus ,,Elu", mis ilmus ajalehes ,,Postimees" 1907. a. veebruarikuu 28. päeval. See koosneb 6 salmist, millest 5 on neljavärsilised ja 1 viievärsiline. Luuletuse esimene salm, mis kordub ka lõpus, kõlab järgmiselt: "Üks ainus silmapilk on elu, kahest igavikust piiratud: Üks nendest see, mis enne oli, Ja teine, mis on pärast meid O. Lutsul puudus luuleloominguks vastav anne ja vormitunne. Ta loobus luuletamisest jäädavalt ja andus proosaloomingule, leides seega varakult erilisi eksisõite tegemata oma õige ala. Lutsu meelepärane ja andekohane kirjandusvorm on kõigepealt jutustus ja selle järel näidend ja följeton, sõnastatud sidumata kõnes. Följetone kirjutas ta ajalehtedele ,,Postimees" ja ,,Päevaleht". Hiljemini, 1912. a. algusest peale avaldas ta neid pilke- ja naljalehes ,,Kilk", mida K. Pinkovski välja andis. Oma följetonide eest sai ta Pinkovskilt
Oluline on tugev paavstivõim, nende käsutatavate suurte varadega on võimalik elav ehitustegevus Roomas. Kõrgrenessansiks saab nimetada õieti ainult 16. sajandi esimest kolmandikku, sellele järgneb hilisrenessanss ja manerism. Manerismi ajaline kestvus on erinev ja piiri määramisel nende vahel esineb lahkarvamusi. 16. saj. lõpukümnendid tähistavad aga juba baroki algust. KÕRGRENESSANSI ARHITEKTUUR ITAALIAS Vararenessanss oli katsetuste aeg . Uus vormitunne otsis uusi väljendusvõimalusi, toimis see igas kunstikeskuses enamvähem iseseisvalt. 16. sajandil toimub muutus Rooma oli muutunud parimate kunstnike kogunemiskohaks ja siia asunud meistritele anti suurejoonelisemaid võimalusi. Roomas oli arhitektidel võiamalus igal ajal tutvuda antiikarhitektuuriga ja selle najal vormitunnetust arendada. Ka nüüd suhtuvad itaalia arhitektid antiikmälestistesse iseseisvalt antiigi vormid on kõrgrenessansi ehitusmeistritele
Tema muinasjuttudes nähakse tugevat argipäeva- ja tõelikkusemeele uut esinemist taani kirjanduses (Inetu pardipoeg, Vaskne siga jt.). Andersen on taanlaste koduse väikekunsti ületamatu meister, kes oma loomingu parema osaga seisab rariteedina eraldi, väljaspool kirjandusloo ajalist seost. Eraldi seisab ka Taani selle aja teine suurkunstnik Fredrik Paludan-Müller (1809-76). Antiikkirjandusest võetud klassikalised ainesed, uuena mõjub byronlik vabadusiha ja mässumeel, haruldaselt peen vormitunne, rafineeritud esteetiline suhtumine ainesse. Pidevas arengus töötas ta välja oma maailmavaate, tema vaadete arengus on palju ühist kaasaegse taani suure usufilosoofi ja stiilikunstniku Sören Kierkegaard'i maailmavaatelise arenguga. Ajalooliselt moodustavad mütoloogilise rea ta teosed ,,venus" 1841, ,,Drüaad" 1844, ,,Thiton" 1844, ,,Aabeli surm" 1845, ,,Ahasveerus" 1854 ja lõpuks antiiksest ajaloost võetud ainega
Oluline on tugev paavstivõim, nende käsutatavate suurte varadega on võimalik elav ehitustegevus Roomas. Kõrgrenessansiks saab nimetada õieti ainult 16. sajandi esimest kolmandikku, sellele järgneb hilisrenessanss ja manerism. Manerismi ajaline kestvus on erinev ja piiri määramisel nende vahel esineb lahkarvamusi. 16. saj. lõpukümnendid tähistavad aga juba baroki algust. 2.2. Kõrgrenessansi arhitektuur Itaalias ● Vararenessanss oli katsetuste aeg . Uus vormitunne otsis uusi väljendusvõimalusi, toimis see igas kunstikeskuses enamvähem iseseisvalt. 16. sajandil toimub muutus – Rooma oli muutunud parimate kunstnike kogunemiskohaks ja siia asunud meistritele anti suurejoonelisemaid võimalusi. Roomas oli arhitektidel võiamalus igal ajal tutvuda antiikarhitektuuriga ja selle najal vormitunnetust arendada. Ka nüüd suhtuvad itaalia
annaabi.ee 
