Beethoveni sümfooniaid valmistasid ette tema varasem instrumentaalmuusika ja ooper `Fidelio` (Beethoven pidas üheks suurimaks heliloojaks Glucki ja imetles tema hiliste ooperite dramatismi). Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vormilisele vabadusele. Ent lähemal uurimisel selgub, et kuigi elu lõpupoole käsitles ta klassikalist sonaaditsüklit üha vabamalt, jäid tema sümfooniad siiski klassikaliste ratsionaalsete vormistruktuuride raamidesse. Beethoven asendas sümfoonias 3. osa menueti skertsoga, mis kinnistus sümfooniatsüklis kuni 20. sajandini. 3. sümfooniaga (`Eroica`, 1804) algab heroilise stiili kõrgaeg Beethoveni loomingus (`Appassionata`, ooper `Fidelio`). Algul oli teos pühendatud Napoleonile, kuid pärast seda, kui viimane end keisriks kuulutas, raevus helilooja ja rebis pühendusega tiitellehe puruks. Sümfoonia II osa on leinamarss ning surma märkiv kujund ilmub
Beethoveni sümfooniaid valmistasid ette tema varasem instrumentaalmuusika ja ooper `Fidelio` (Beethoven pidas üheks suurimaks heliloojaks Glucki ja imetles tema hiliste ooperite dramatismi). Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vormilisele vabadusele. Ent lähemal uurimisel selgub, et kuigi elu lõpupoole käsitles ta klassikalist sonaaditsüklit üha vabamalt, jäid tema sümfooniad siiski klassikaliste ratsionaalsete vormistruktuuride raamidesse. Beethoven asendas sümfoonias 3. osa menueti skertsoga, mis kinnistus sümfooniatsüklis kuni 20. sajandini. 3. sümfooniaga (`Eroica`, 1804) algab heroilise stiili kõrgaeg Beethoveni loomingus (`Appassionata`, ooper `Fidelio`). Algul oli teos pühendatud Napoleonile, kuid pärast seda, kui viimane end keisriks kuulutas, raevus helilooja ja rebis pühendusega tiitellehe puruks. Sümfoonia II osa on leinamarss ning surma märkiv kujund ilmub edaspidi enamikus
Beethoveni sümfooniaid valmistasid ette tema varasem instrumentaalmuusika ja ooper `Fidelio` (Beethoven pidas üheks suurimaks heliloojaks Glucki ja imetles tema hiliste ooperite dramatismi). Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vormilisele vabadusele. Ent lähemal uurimisel selgub, et kuigi elu lõpupoole käsitles ta klassikalist sonaaditsüklit üha vabamalt, jäid tema sümfooniad siiski klassikaliste ratsionaalsete vormistruktuuride raamidesse. Beethoven asendas sümfoonias 3. osa menueti skertsoga, mis kinnistus sümfooniatsüklis kuni 20. sajandini. 3. sümfooniaga (`Eroica`, 1804) algab heroilise stiili kõrgaeg Beethoveni loomingus (`Appassionata`, ooper `Fidelio`). Algul oli teos pühendatud Napoleonile, kuid pärast seda, kui viimane end keisriks kuulutas, raevus helilooja ja rebis pühendusega tiitellehe puruks. Sümfoonia II
kujundite, rütmi, struktuuri abil vaimselt vabalt väljenduda. Peetakse vähem brutaalseks ja radikaalseks ameerika abstraktsest ekspressionismist. Maal Pierre Soulages´ Op-kunst tekib inimese silma võrkkestal, loobuti unikaalsete kunstiesemete loomisest. Nende voolude esindajad soovisid kunsti paljundada ja rahva hulka viia. Geomeetriliste kujundite ja värvikontrastide mõju inimese silmale. Kunst tegeles nägemise iseärasustega, silma inertsuse tõttu, tekib geomeetriliste vormistruktuuride puhul liikumis- ja virvendusefekt, mis lähendab op-kunsti kineetilisele kunstile. Pop-kunst keskne teema tarbimis- ühiskonna argipäev. Uus põlvkond hülgas kunsti elitaarsuse, endassesuletuse, kaotas piirid elitaarse ja massikunsti ( kitsi ) vahel. Tüütuseni igapäevaste tarbeesemete kujutamine, massikultuuri ning kaasaegse suurlinna visuaalse materjal antud ilma hinnanguta, sotsiaalse hoiakuta. Kujutab meediast, igapäeva keskkonnast tulnud banaalseid esemeid.
liikuvad mobiilid. Viimaste suurmeistriks sai Ameerika kunstnik Alexander Calder (18981976), kes ka Pariisis õppis ja töötas. Väljend opkunst tuleneb ingliskeelsetest sõnadest optical art, mis tähendab optilist kunsti. Tegemist on 1950. aastate keskpaigas abstraktsest kunstist arenenud maalisuunaga, mis on üles ehitatud ennekõike nägemistaju eripärale. Neil maalidel tekib geomeetriliste vormistruktuuride puhul liikumis ja virvendusefekt see loob sideme opkunsti ja kineetilise kunsti vahele. Kuulsaim esindaja on ungariprantsuse maalikunstnik Victor Vasarely (1908 1997). 1959. aastal lõi ta oma süsteemi, kus põhielemendiks on ruut ja sellesse tuleb sisse põimida teised geomeetrilised elemendid. Oma taiestes kasutas ta kuut põhivärvi. Vasarely püüdles uue ja värvirõõmsa maailma poole ja oma originaalteost käsitles ta vaid kui prototüüpi seeriaviisiliselt toodetavatele töödele.