seinte, võivad valandites tekkida gaasitühikud. Tekkinud gaaside rõhk sõltub gaaside tekkimise ja vormist eraldumise kiirusest, mida iseloomustatakse vormi gaasiläbilaskvusteguriga. Vormisegu gaasiläbilaskvus määratakse eriseadmel (vt. 2.2 Gaasiläbilaskvusteguri määramine), kus vormisegust silindrilisest katsekehast (läbimõõduga 50 mm ja kõrgusega 50 mm) surutakse läbi 2000 cm3 õhku, mille rõhku p katsekeha ees mõõdetakse manomeetriga (joon. 1). Joon. 1 Gaasiläbilaskvusteguri määramise seade. 1- hülss, 2 – manomeeter, 3 – proovikeha Gaasiläbilaskvustegur arvutatakse valemiga V⋅h
1. Detaili joonis Joonis 1 Detaili joonis 2. Valandi asend vormis ja mudeli ning vormi lahutuspinnad. Valandi tehnoloogiline joonis (2.1) ja mudeli joonis (2.2) ning kärnkast (2.3). Valandi asetasin vormi horisontaalses asendis. Vormimiskalded lisasin mudeli lahutuspinnaga risti olevatele valandi seintele, mis aitavad vormi valmistamisel vigade tegemist paremini vältida. Lahutuspinna asetasin nii, et hiljem oleks mudeli mõlemat poolt vormisegust võimalikult lihtne kätte saada. Kuna vormi alumises pooles on rohkem mudelit, siis on ka väiksem võimalus, et valandi osad paigalt nihkuksid. Valandi läbivavas on kärn, et valamisel sinna ava alles jääks. Kaks pisikesemat auku valandi kummalgi küljel jäävad peale esmast valamist täidetuks, need puuritakse sisse alles detaili töötlemise käigus. Joonis 2.1 1. Mudeli lahutuspind 2. Vormimiskalded 3. Töötlusvarud 4. Kärn
Kogemuse põhjal võib öelda ,et pigem karta liiga pehmet vormisegu kui kõva kuna pehme vormisegu jätab valatud detaili pinna ebakvaliteetseks ning vormikastide kokku panemisel võib vormisegu koguni kastidest välja kukkuda. Kui esimene tihendus on tehtud siis tuleks vormikast vormiseguga täita ning tihendamist mõne korra uuesti teha. Seejärel tuleks vormikast ettevaatlikult ümber keerata (nii, et mudel oleks suunatud üles). Kui mudelile on vaja teha lõikeid, et seda hiljem vormisegust kätte saada siis selles etapis tuleb teha ka lõiked. Tehtud lõiked tuleb katta grafiidiga ,et ülemise vormi poole segu alumise külge kinni ei jääks. Täidetud vormikasti peale tuleb asetada tühi vormikast ning see ,,sõrmedega" fikseerida ning kui vormikastid omavahel liiguvad siis tuleks ka kastide omavaheline asend fikseerida kellaosuti suunas. (vormikastide järgneval ühendamisel oluline teada). Kui tegu on kahepoolse mudeliga siis
Esimesse rühma kuuluvad liivvormvalu, koorikvalu, täppisvalu jts. Teise rühma kuuluvad näiteks kokillvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu. Valumeetodi valik sõltub valandite nõutavast täpsusest (tehnoloogiline külg) ja hulgast (majanduslik külg). Valu kordkasutusega vormidesse Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmistatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi samaaegse Martin Raba võtmisega mudelilt. Kuna metalli maht üleminekul vedelast olekust tahkesse väheneb, siis on mudeli mõõtmed valandi omadest valukahanemise võrra suuremad. Mudeli vertikaalpindadele jäetakse valukalded, mis kergendavad mudeli eemaldamist vormist. Mudelid valmistatakse metallist, alumiiniumist, puidust. Valandi siseõõnsus kujundatakse vormi asetatava kärni abil. Kärn valmistatakse nagu
Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest, mis valmistatakse elektrienergiat kasutades; elektrienergiat vormisegust (vormiliiva ja kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, sideaine segust) tihendamise teel Ti, Cr, Mo jt. metallide tootmisel) või vormkastides koos jäljendi samaaegse elektrolüüsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel). võtmisega mudelilt. Valandi siseõõnsus · Pulbermetallurgia metallidest ja sulamitest kujundatakse vormi asetatava
tugivaltsidele. 30. Keevistorud Torud liigitatakse õmbluseta torudeks ja keevistorudeks (õmblusega torudeks). Õmbluseta torusid toodetakse valtsitud ümarprofiilist siseõõnsuse moodustamisega torni abil. Keevistorusid tehakse metalliribakujulisest torutoorikust, mis erilistes valtspinkides järk- järgult toruks vormitakse ja seejärel piki õmblust kinni keevitatakse. 31. Vormisegu Valuvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmistatakse vormisegust. Enamkasutatav vormiliiv on kvartsliiv. 32. Pressvormi materjalid Peamiselt karbiidterased. Kasutatakse pulbrina. 33. Külmpraod Tekivad enamasti keevisõmbluse kõrval põhimetallis või harvem ka õmblusmetallis kohe või 10-48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid iseloomustab hele kristalliline pind. Neid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuridega ja metallivesinikhaprusega. 34. Metallpinded, eesmärgid
5. Termokeemilinepüsivus – segu võime taluda kõrgeid temperature 6. Väljalöödavus – seguomadus mis näitab kui raske on jahtunud vormi osi valandilt eemaldada. Hea väljalöödavusega segud kaotavad kuumenedes sideaine lagunemisega oma tugevuse ja murenevad. 7. Gaasiläbilaskvus – suureneb kui suureneb liivaterade suurus ja hulk. Mudelisegu - vormisegu mis puutub otseselt kokku sulametalliga, kasutatakse kvaliteet liiva ja savi. Täitesegu – Koosneb kasutatud vormisegust. Masstootmisel kasutatakse asja lihtsustamiseks ühtsetvormi segu mis sisaldab 5-15% värskeid komponente 5 Piirdaine (parting agent) kantakse mudelplaadi pinnale, et kergendada mudeli vormist eemaldamist. Piirdaineid kasutatakse ka vormi poolte vahel, et neid oleks kergem eemaldada. Kasutatakse tahkeid materjale (grafiit, talk, kivisöetolm) ja vedelike.
(majanduslik külg). 10 14. Liivvormvalu Liivvormvalu on enimkasutatav valumeetod – sel viisil toodetakse ligikaudu 3/4 kõikidest valanditest. Liivvormvalu teel toodetavate valandite mass ei ole põhimõtteliselt piiratud ja võib ulatuda tuhandete tonnideni. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmis- tatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi samaaegse võtmisega mudelilt. Joonis 6. Liivvorm 11 14.1. Vormimaterjalid Liivvormide ja -kärnide valmistamisel kasutatakse vormimaterjale – vormiliiva ja sideaineid (vormisavi, vesiklaas, polümeervaigud). Vormiliiv (tavaliselt kvartsliiv SiO2) on vormi ja kärnisegude põhiosis. Vormisavi (kuni 15% segu mahust) on liivvormide põhiline sideaine. 15
liivvormis, mille siseõõnsus mudelplaat kinitakse kopeerib valandi kuju. punkril, mida pööratakse Liivvorm koosneb ülemisest ja koos vormiseguga alumisest vormipoolest, mis valmistatakse 180°(hoitakse niimoodi vormisegust (vormiliiva ja 10...30 sekundi) ja siis sideaine segust) tihendamise teel pööratakse endisesse vormkastides koos jäljendi samaaegse asendisse. Pärast võtmisega mudelilt. Valandi siseõõnsus
siaalseid seadmeid väljalöömisreste. Valandis sisemisi õõnsusi moodustavad kärnid eemaldatakse 2.2.3. Valu kordkasutusega vormidesse eriseadmetel. Liivvormvalu puhul valand vormi- takse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju (sele 2.3). Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest, mis valmis- tatakse vormisegust (vormiliiva ja sideaine segust) tihendamise teel vormkastides koos jäljendi sama- aegse võtmisega mudelilt. Kuna metalli maht üleminekul vedelast olekust tahkesse väheneb, siis on mudeli mõõtmed valandi omadest valukahanemise võrra suuremad. Mudeli vertikaalpindadele jäetakse valukalded, mis kergendavad mu- deli eemaldamist vormist. Mudelid valmistatakse metallist, alumii- niumist, puidust. Valandi siseõõn- sus kujundatakse vormi asetatava kärni abil. Kärn valmistatakse nagu
annaabi.ee 
