keeduklaasis värvi. Vedeliku värvi muutmiseks kulus 0.35ml NaOH lahust. Lk 4/9 Harilik pirn 2.1 Pirni ajaloost: Harilik pirn jõudis Euroopasse Väike - Aasiast läbi Vana - Kreeka ja Rooma. Prantsusmaal on pirn rahvulik puuvili. Loomulikult tuntakse seal ka väga palju ja väga erinevaid pirnitoidu retsepte. Pirne kasutatakse nii liha kui kalaroogade lisandiks ja vormiroogadeks ning loomulikult küpsetisteks. Juba möödunud sajandi lõpus kasvatati Prantsusmaal u 900 pirnisorti, palju neist on tänaseni hinnatud. Ainuüksi Belgia sordiaretaja Van Mons on rohkem kui 400 sordi autor. Eelmise sajandi keskel oli Krimmis Nikitski botaanikaaias 550 pirnisortidest koosnev kollektsioon. Eestis kasvatatakse erinevaid pirnisorte väga vähe, sest külmakartlik pirnipuu ei sobi Eesti kliimasse eriti hästi. Kasvatatakse u 10 sorti, ka ei saavuta Eestis kasvatatud
Liha on rasvavaene ja sobib häti dieettoiduks Parimad 1-2 kilosed kalad septembrist märtsini Võib keea või ahjus küpsetada, väga hästi sobib kala hakkliha tegemiseks. Karpkala Sasaan looduslikult ja karpkala kasvatatud Külgedelt kollakas, muidu tumepruun Vähenõudlik kala nii toidusuhtes kui ka elutingimuste poolest Kasvab kiiresti Tuleb kainestada enne söögiks tegemiseks Kasutatakse küpsetamiseks, praadideks, vormiroogadeks Leidub järvedes Koha Kaks seljauime ja kihvad Värvuselt rohekas kuni tumehall, kõhualune puhas valge Peipsis ja Võrtsijärves Kiiresti kasvav, kuni poolmeetrit ja kaal kuni 5 kg Praadimiseks, küpsetamiseks, ka friüütimiseks Latikas Kõrget kasvu ja lapik Pikaaealine kala, rekord suurus 5,5 kg ja 32 aastat vana Elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes Parim aeg püügiks on talvel
Liha eraldamine kontidest on üsna keeruline tegevus. Samas on kondita kaelakarbonaad lambal küllalt väike ja seetõttu kasutatakse lamba kaela üldjuhul terve tükina, st mõlema rümbapoole kondiga kaelaosa ühes tükis, lõigatuna 23 cm viiludeks. Lamba kaela koos kondiga on hea ahjus küpsetada ja hautada, samuti võib sellest teha raguusid. Marmorja mustriga läbikasvanud kondita kaelaliha (kaelakarbonaad) sobib praadimiseks, hautamiseks, ühepajatoitudeks ja vormiroogadeks. Lamba koot (esi- ja tagakoot) on eriti populaarne just jõulude ajal. Sobib hästi keetmiseks, hautamiseks, ahjus küpsetamiseks, moorimiseks ja lõikudena praadimiseks. Koodiliha on kapsahautise väärt koostisosa näiteks käharpeakapsa või valge peakapsa hautise muudab lamba koot mõnusalt aromaatseks ja maitsvaks. Tagakoodil on rohkem liha kui esikoodil, lisaks on sellel vähem rasva. Toitude valmistamisel kasutatakse ilma koodiotsata esi- ja tagakooti.
pirnisorte väga vähe, sest külmakartlik pirnipuu ei sobi Eesti kliimasse eriti hästi.. Lõunapoolsed viljad sisaldavad C-vitamiini rohkem. Maitselt magus ja mahlane. Kasutamine Suurepärase maitsekombinatsiooni annavad pirn ja juust, nad mõlemad on ka üpris tervislikud. Sellepärast on ka soovitav juustutaldrikule lisada alati pirne. Suurepärased on salatid, mille koostisesse kuuluvad nii pirn kui ka juust. Pirne kasutatakse nii liha kui kalaroogade lisandiks ja vormiroogadeks ning loomulikult küpsetisteks. Aiva e ebaküdoonia Õuna- või pirnitaolise viljaga puu või põõsas kasvab Vahemeremaades. Iidsetest aegadest tuntud õunataoline puuvili, mis kasvab Vahemere ääres ja mitmetes teistes samadel laiuskraadidel asuvates maades. Aiva soodustab seedimist ja toimib baktereid hävitavalt. Toorelt on aiva kivikõva ja kibe, kuna sisaldab ohtrasti tanniini; seepärast tehakse aivast hoidiseid mahla, keedist, püreed ja kompotti
pirnisorte väga vähe, sest külmakartlik pirnipuu ei sobi Eesti kliimasse eriti hästi.. Lõunapoolsed viljad sisaldavad C-vitamiini rohkem. Maitselt magus ja mahlane. Kasutamine Suurepärase maitsekombinatsiooni annavad pirn ja juust, nad mõlemad on ka üpris tervislikud. Sellepärast on ka soovitav juustutaldrikule lisada alati pirne. Suurepärased on salatid, mille koostisesse kuuluvad nii pirn kui ka juust. Pirne kasutatakse nii liha kui kalaroogade lisandiks ja vormiroogadeks ning loomulikult küpsetisteks. Aiva e ebaküdoonia Õuna- või pirnitaolise viljaga puu või põõsas kasvab Vahemeremaades. Iidsetest aegadest tuntud õunataoline puuvili, mis kasvab Vahemere ääres ja mitmetes teistes samadel laiuskraadidel asuvates maades. Aiva soodustab seedimist ja toimib baktereid hävitavalt. Toorelt on aiva kivikõva ja kibe, kuna sisaldab ohtrasti tanniini; seepärast tehakse aivast hoidiseid mahla, keedist, püreed ja kompotti
ainevahetus, vererõhk normaliseerub, väheneb vähktõppe haigestumise oht, jne. Sojaoas on 35-50% organismi poolt täielikult omastatavat valku, mis on oma koostiselt väga sarnased lihavalkudele. Lisaks 13-26% kolesteroolivaba taimset rasva, mis on organismile eriti soodsa koostisega. 14-24% on süsivesikuid, sisaldab veel kiudaineid, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda, mangaani, joodi, flouri. Tavaliselt keedetakse sojaube nagu kõiki teisegi kaunvilju, suppideks, putrudeks, vormiroogadeks, jne. Pastaks v püreeks tehtuna ja maitsestatuna on suurepärane leivakate. Sojajahust saab häid küpsetisi, eriti head neile, kes ei talu gluteeni e teraviljavalku. 1,5 osa sojajahu + 4 osa vett, saadakse piimaasendaja vormiroogadesse. Suurema koguse veega segatud piimast saab suppi ja putru keeta. Olemas on nii sojajogurt, kui kohupkreemid. Soja asendab suurepäraselt liha ja lihasaadusi, seda enam et valguline koostis on väga sarnane.
annaabi.ee 
