Enne Laura surma peab ta Laurat külmaks ja tõrjuvaks. Pärast Laura surma aga hakkab leinama ja tema juurde tuleb Laura ingel ja väljendab osavõtlikust Petrarca hingevalust. Hakkab keskenduma hingelisele armastusse ja muutub Petrarca jaouks Laura pühakuks, hakkab mõtlema, kas üldse on väärt sellist armastust. Tema oli see kes hülgas müstika, allegooria, ülepaisutatuse ja toob sisse realse maist armastust ülistava sisse. Tema loomingule on iseloomulik veel vormipuhtus ja täiuslikus. Kui varem kanti ette luulet muusika saatel, siis sonetti hakati niisama esitama.
Pidas eesmärgiks kõrgema, meeleülese ideemaailma avastamist nähtava maailma tagant ja selle vahendamist sümbolite abil. Loobuti reaalse elu kujutamisest ning hakati uurima inimloomuse kõige varjatumaid tahke. Käsitluse objektiks inimese kujutlemad, unenäod, hälbinud meeleseisundid. Kirjutati väga metafoorselt. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamises. Eelkäija C. Baudelaire. PARNASSI LUULE- luuleideaal oli saavutada täielik vormipuhtus, väljendada puhast kunsti. Peanõudeks said ebaisiklikkus ja kiretu neutraalsus. Eemaldus romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine. BALZAC- ,,Suaanid ehk Bertagne aastal 1799" ,,Inimlik komöödia" ,,Eugenie Grandet" ,,Isa Goriot". FLAUBERT- ,,Madame Bovary" ,,Tundekasvatus" ,,Sambo". ZOLA- ,,Jutud Ninolile" ,,Therese Raquin" ,,Nana" ,,Rougon-Macquart'id" ,,Daamide Õnn" ,,Zerminaal".
aastatel. Karl Eduard Sööt lastelaulude autor : ,,Laula lapsuke", ,,Uudishimulikud kassid", avastas folkloorse lastelaulu ning arendas selle põhjal välja emotsionaalselt sisendusjõulise, rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule. J.Bergmann lastekirjanduse üheks teerajajaks, ,,Lastelehe" põhistruktuuri kujundaja. Luules elurõõmus, lõbus mängulisus ja kujundlikkus, mõtteline selgus ja kaalukus, vormipuhtus. 2 Reinhold Kamsen olulisel kohal laps ise, lapse mängud, suhted ümberkaudsetega. Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive, ilutsev toon taganeb. 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas. Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Ernst Enno - Luul-d: Üks rohutirts läks kõndima: Sügis; Emakene. Mõista ja elada sisse lapse hingeellu
,,Jaurat jauram";"Jaurat jaurami jõngermannid" ,,Summi Sulpsu sekeldused" ,,Kaval Hans ja Vanapagan" ,,Kalevipoeg" ,,Suur Tõll" ,,Võõrastütar ja peretütar" 3 J.Bergmann lastekirjanduse üheks teerajajaks, ,,Lastelehe" põhistruktuuri kujundaja. Luules elurõõmus, lõbus mängulisus ja kujundlikkus, mõtteline selgus ja kaalukus, vormipuhtus. Reinhold Kamsen olulisel kohal laps ise, lapse mängud, suhted ümberkaudsetega. (,,Kooli minek"). Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive, ilutsev toon taganeb Luul-d: ,,Memm ja Maimu"; ,,Mõistatus"; ,,Kraav" kogu"Küll on kena kelguga" 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas ,,Väikeste sõber" ja Taluperenaine lisas ,,Laste Maailm". Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Luul-d: Laul lumele; Talve rõõm; Lumehanges Ernst Enno
peab autor jälgima ühte liini, ei tohi tegevust liiga laiali ajada, tegevus peab voolama ühes kanalis, tegevus peab jälgima ühtsust, vastandus sellele on nt Shakespeare (Kuningas Leare). Iga autor hakkas panema sellesse oma mõtet ja nõudmisi. Etenduse enda tegevus pidi mahtuma samasse aega kui reaalsuses. Igaüks rääkis erinevalt. Sama nõue esitati ka zanripuhtusele komöödia hoida lahus tragöödiast, vormipuhtus. Puhta vormi taotlemine. Zanrite segamine tooks kaasa stiili anarhia, nagu oli keskajal. Komöödia saab Itaalias nimeks õpetatud komöödia Commedia erudita. Erudita süzee tavaliselt: noormehe võitlus armastatu pärast, keda valvavad ranged vanemad, teener aitab noori armastajaid. Üldiselt süzeeskeem kergesti kohandatav ka itaalia oludele, võis olla kirjutatud kaasaja itaalia põhjal kirjutatud, eeskujuks võeti Rooma Terentius jne. Seneca baasil verised tragöödiad, tekkis eraldi
annaabi.ee 
