Pedagoogikanõukogu autasustas kuldaurahaga lõpetajaid, kelle kõik hinded küpsustunnistusel olid väga head. Hõbemedali said õpilased kui neil olid head hinded, kuid mitte vene keeles ega usuõpetuses, hinnete keskmine pidi olema vähemalt 4,5. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) 2. Koolivorm Keiser Nikola I Gümnaasiumis toimunud muudatustes oli oluline üleminek kehtiva vormiriietuse sisseseadmine. Gümnasistid pidid kandma koolis ja väljaspool kooli musta püstkraega vormikuube. Palitu oli vesihall valgete kaeluslappide ja hõbedaste nööpidega, püksid olid kuuega samast riidest. Vormikuuele käis peale must läikiv nahast rihm ning vormiülikonna juurde kuulus sinine vormimüts, mõlema peal oli keiser Nikolai I monogramm. Joonisel 1 on näha Keiser Nikolai I Gümnaasiumi õpilaste vormi. Gümnaasiumiõpilastel ei tohtinud olla pikki juukseid, vurrusid ega habet. Nad ei võinud kanda sõrmuseid, jalutuskeppi ega ratsapiitsa
võrreldes oli vabaplaneering. Rõivastuses, mööblis, arhidektuuris ja mujal domineeris 1940. aastate teisel poolel sõjaeelne stiil, mistõttu erihariduseta inimene võis vabalt pidada üheaegseks 1920. ja 1950. aastail valmistatud puhvetkappe või isegi ehitutisi. See sarnasus oli hõlmatav funktsionalismi mõiste all. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, näiteks kandsid naised kõrgendatud õlgadega pintsakuid, mis meenutas vormikuube, kuid peagi taasavastati naiselikkus ja graatsia, mis ei tõrjunud küll sportlikku ja sõjaväelist moesuunda välja, vaid lisandus sellele. Soov oma naiselikkust rõhutada oli nii suur, et kasutusele võeti jälle korsett. Sõjajärgsete aastakümnete üheks kõige mõjukamaks filosoofiks kujunes prantslane Jean-Paul Sartre. Ta omandas lausa prohveti maine, tema sõnu kuulati nagu ilmutust. Sartre vihkas
Lisaks ehitusbuumidel tabas läänemaailma ja selle naaberalasid beebibuum-sündimuse järsk tõus. Algava heaolu üheks sümboliks kujunes volkswageni põrnikas. Hoogsalt hakkas arenema televisioon. 1953. aastal saadeti USA-s eetrisse esimesed värvilised telesaated. Uued hooned ehitati vabaplaneeringu järgi, mis seisid eraldi, moodustamata tänavata ja need olid kastikujulised. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, mis meenutas vormikuube. Kuid peagi taasavastati naiselikkus ja graatsia. Christian Dior Pariisi moekunstnik kerkis esile 1947. Arenes tuumafüüsika, just tuumapommide tegemine. Arendati lennundust, tekkis kosmonautika ja arvutite loomine. DNA struktuuris jõuti selgusele aastal 1953. Ideeks oli tol ajal eksistentsialism, mille eesotsas oli Jean-Paul Sartre. Omandas lausa provehti maine. Oli NSV Liidu tegude poolt. Leidus ka intelluktuaale ja kirjanikke, kes kommunismi läbi nägid, Neist kuulsaim on G.Orwell.
aastate algulgi sõjaeelne stiil, mistõttu erihariduseta inimene võis vabalt pidada üheaegseks 1920. Ja 1950.aastail valmistatud puhvetkappe või isegi ehitisi. See sarnasus on hõlmatav funktsionalismi mõiste all. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, näiteks kandsid naised kõrgendatud õlgadega pintsakut, mis meenutas vormikuube. Pärast sõda said suurmoeks nailonsukad. Kuid peagi taasavastati naiselikkus ja graatsia, mis ei tõrjunud küll sportlikku ja sõjaväelist moesuunda välja, vaid lisandus sellele. Selles oli suur osa Pariisi moekunstnikul Christian Dioril, kelle tähelend algas 1947. Aastail. Tema loodud on näiteks kuulus pikk pidulik klossseelik, mis püsis moes veel 1960.aastalgi. Selle juurde sobisid 1930. Aastail moes olnud pikad kindad
annaabi.ee 
