lähedasem. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum, närvilisem. Albert Marquet (1875-1947) oli foovide hulgas kõige lähemal realistlikule traditsioonile, tema piltide koloriit on suhteliselt tagasihoidlik, valitsevad mahedad piimjad toonid. Nii nagu teistelgi foovidel on ta joonistus visandlik, napp, kuid väga ilmekas. Andre Derain (1880-1954) sattus aga Cezanne'i mõju alla ja lähenes mõõdukale kubismile. Hiljem hakkas tema laad muutuma vormikindlamaks ja looduslähedasemaks . Maurice de Vlamincki (1876- 1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski Vlaminck kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva.
kubistide näitus. Vahepeal Olid kubistide read tunduvalt täienenud, kuid ''Avignoni neiud'' vanade ja noorte kubistide looming erines http://static1.fotoalbum.ee/fotoalb um/26/531/026531849f867e.jpg tunduvalt. Mõned noored kubistid said inspiratsiooni futuristide loomingust ja kujundasid välja uutmoodi kubismi. Mitmele kunstnikule oli kubism ainult vahendiks, millega muuta nurgelisemaks ja vormikindlamaks oma looduslähedast laadi. 4 1.2 Kubismi perioodid · Varajane kubism (1906 1908)- periood kubismis, mil Picasso ja Braque said idee hakata kubismi viljelema ning millal kubism sai oma nime. · Kõrg kubism (1909 1914)- periood, mil arenesid välja kubismi erinevad tüübid nagu analüütiline ja süneetiline kubism ning Collage'd; ilmusid mitmed tähtsaimad kubistlikud
Ühisnimetuse ,,arbujad" said nad pärast A.Orase koostatud antoloogia ,, Arbujad" ilmumist 1938.a. Antoloogia tutvustas Betti Alveri, Heiti Talviku, Bernard Kangro, Uku Maasingu, Paul Viidingu, August Sanga, Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet. Sinna ei kuulu Mart Raud(1902- 1980), vaatamata sünniajale, õieti teistega samasse kirjanduslikku põlvkonda: temalt oli juba 1920. aastatel ilmunud kolm kahvatupoolset värsiraamatut ning ta 1930. aastate- küll vormikindlamaks muutunud-romantilise loodusnägemustega luule on vaid pinnapealseid kokkupuuteid ülejännud autorite omega. Mõnevõrra eraldi, niihästi tihedamast sõpruskondlikust läbikäimisest eemal kui oma loomingus suveräänsena, seisis ka teoloogiat õppinud ja õpetanud Uku Masing. Siiski kuuluvad Masingu luule vaimsete otsingute maailm ning avara kultuuritaustaga sümbolistlik kujundlikkus olulises osas kokku arbujate luule kesksete taotlustega. (Ants Oras)
Sellega saavutab dünaamika. ,,Suur paneel". FERNAND LEGER: ,,Aktid metsas". Ta lähtub Cezanne'i loomingust, köige järjekindlamalt. Just sellest, et maailma vöib käsitleda geom. Kujunditena. Omane tumedates värvides silindrite ja torude kasutamine. Oma loomingus püüdis ta väljendada inimeste ja masinate ühtekuuluvust. ,,Suitsetajad". ,,Kontrastsed vormid". ,,Sukeldujad". Paljudele kunstnikele kubism oli ainult vahendiks, millega muuta nurgelisemaks ja vormikindlamaks oma loomupärast suunda. CONSTANTIN BrANCUSI: ,,Muusa". Köige originaalsem on Rumeeniast Pariisi tulnud Brancusi. Teda püüdis leida iga objekti olemusliku põhivormi. ,,Preili Pogany portree". ,,Vastsündinu". ,,Noormehe torso". Kubistlikud skultporid kasutasid hsti palju geomeetrilisi vorme, kombineerisid kuupidest, koonustest, silindritest jne. Tegelikku motiivi kui sellist, pole näha, pigem on aimatav. FUTURISM: Sai alguse Itaalias. Miks seal? Itaalia sai ju rahvusriigiks alles 19
annaabi.ee 
