Peale Riigikogu kokkutulekud tuleb otsus kinnitada, muidu see muutub kehtetuks. President annab seadluse raames välja dekreete, mis on seadusjõuline üldakt. Määrus Määrusi annavad välja seaduste alusel ministrid ja kohalikud omavalitsused (linnad/vallad). Need on täitevvõimu üldaktid. Ning välja andmiseks peab olema isikul volitus, ilma volituseta antud määrused ei kuulu täitmisele. Sisaldavad abstraktseid õigusnorme ja üldkohustuslikult. Näiteks vormikandmise kohustus sisekaitseakadeemias. Õigussuhe Õigussuhe- põhineb abstraktsel õigusnormil, kuid on alati konkreetne, kuna see tekib konkreetsete inimeste vahel, konkreetsel hetkel ja asjaoludel. Tekib kui keegi järgib või kasutab õigusnormi võiriik rakendab kellegi suhtes õigusnormi. Riik tagab õigusnormi sunni rakendamise võimalusega. Seda ei pea kasutama, kuid üks pool rikub lepingud võib riigi poole pöörduda. Ühepoolne õigussuhe Vaja vaid ühe isiku tahteavaldust
varustuse ja teenistustasude üle" 1 lehel 1920.a. suvel võttis valitsus vastu määruse politseiametnike vormiriietuse kohta. Aasta lõpul kandis politsei ühtset vormiriietust (vormiriietuse näidised lisa 2 5 lehel) ,mille nõuetekohasele kandmisele pöörati väga suurt tähelepanu. Nii reglementeerisid politsei vormi kandmist juba 19.12.1921 , 28.04.1922 ja 14.06.1922 Politsei Peavalitsuse poolt välja antud ringkirjad ja muidugi 1938.aasta "Siseministri eeskiri politsei vormikandmise kohta" (lisa 3 10 lehel) . Väga hea ülevaate politsei vormiriietuse järk-järgulisest arengust 6 ja muudatustest vormi kandmisel annab lisana nr 4 esitatud arhiividokumendi koopia. Politsei vormiriietus oli samavõrd oluline kui nende kaitsevahendidki. Munder eristas politseinikke teiste hulgast, distsiplineeris politseid ja elanikkonda, tähendas teatud autoriteeti.
4 Välitelefon, välikaabel ......................................... 161 6. KAART JA SELLE KASUTAMINE ............................ 164 7. HÜGIEEN JA ESMAABI ............................................. 177 Kasutatud kirjandus .................................................................... 185 3 1. ÜLDINE 1.1 RIIETUS Kasutatud Kaitseväe juhataja poolt kinnitatud "Eesti Kaitseväe Vormikandmise kord 02.07.2007" Kõik komplektid sisaldavad aluspükse, sokke, T-särki ja välivormi püksirihma. SUVISED VÄLIVORMI KOMPLEKTID (1 3) Vormikomplekt nr 1 (pilt 1.1) Kantakse teenistusülesannete täitmisel soojal ajal. välivormi müts välivormi püksid poolsaapad Vormkomplekt nr 2 (pilt 1.2) Välivormi baaskomplekt. Lubatakse kanda kõigil juhtudel, mil on ette nähtud välivormi kandmine. välivormi müts välivormi jakk ja püksid
Vormi kandmine Vormi kandmise nõuded Meredivisjoni liikmetele: Ohvitserid ja allohvitserid kannavad vormi kooskõlas oma auastme ja väeliigi nõuetega. Auastmeta kaitseliitlased (sh reamehe auastet omavad liikmed) kannavad o väliharjutuste ajal (lasketiirus, maastikul, valvekorras jms) Maaväe välivormi o pidulikel üritustel (üldkoosolek, tähtpäevad, tseremooniad) Mereväe tavavormi, asendades vormikuue pulloveriga. Vormikandmise üldnõuded: Vormi kantakse: o teenistusülesannete täitmisel koos ettenähtud eraldusmärkidega o välisriikides toimuvatel riigikaitsega seotud üritustel vastavalt kokkulepetele Vormi võib kanda: o tähtsamatel perekonnaüritustel (oma või pereliikme pulmad, tähtsamad juubelid jms), o Kaitseväe ja Kaitseliidu tseremooniatel (Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha