piison. Kiviaegsed koopamaalingud. Piltidel Aafrikast, Zimbabvest pärinevad maalid. Koopamaale leidub Skandinaavias, Siberis, Põhja- Aafrikas jm. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendeid. Mesoliitikumis maalitakse terviklikumaid kompositsioone nt. hirvejaht. Nooremast paleoliitikumist pärinevad loomi ning vormikaid naisi kujutavad kivikujukesed. Üks kuulsamaid on Willendorfi Veenus (kõrgus 11cm, u. 30000-25000 a. e.Kr.). Laussel´i Veenus (20000- 18000 a. e.Kr. leitud 1911 Lascaux´ lähedalt, kõrgus 43 cm, Bordeaux Antiigimuuseum). Neoliitikumis e. nooremal kiviajal (5000-2000 a. e.Kr.) toimus keraamika sünd. Hakatakse valmistama savinõusid, mida kõige sagedamini kaunistati geomeetrilise ornamendiga. Vasakul maalitud vaas Iraagi aladelt u. 5000 a. e.Kr, paremal
hirve, hobuseid ja hunt. Lascaux´ koopamaalingutel (14-10 000 eKr) kujutati metshobuseid, ürgveiseid, hirvi, kaljukitsi, lõvisid jm. loomi. Koopast leiab ligi 800 maalingut, väga tuntud on maal hobusest. Koopamaale leidub Skandinaavias, Siberis, Põhja-Aafrikas jm. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendeid. Mesoliitikumis maalitakse terviklikumaid kompositsioone nt. hirvejaht. Nooremast paleoliitikumist pärinevad loomi ning vormikaid naisi kujutavad kivikujukesed. Üks kuulsamaid on Willendorfi Veenus (kõrgus 11cm, u. 30 000-25 000 a. e.Kr.). Tuntud on ka Laussel´i Veenus (20 000-18 000 a. e.Kr. leitud 1911 Lascaux´lähedalt, kõrgus 43 cm). Nooremas paleoliitikumis hakatakse valmistama ehteid.Neid valmistati kivist, teokarpidest, hammastest, merevaigust jne. Neoliitikumis e. nooremal kiviajal (5000-2000 a.e.Kr.) toimus keraamika sünd. Hakatakse valmistama
Tallinnas 1652 1674. Tema peateos on raekoja raesaali nikerdatud friis, kus voolavalt ja vaheldusrikkalt on ühendatud ornament, musitseerivate naisfiguuride kujulised konsoolid ning reljeefid, mis kujutavad käsitööd ja jahti. Friis jäi Thiele surma tõttu pooleli ja selle lõpetas 17.saj. viimastel aastatel teine meister Joachim Armbrust. Pahkmikstiili asemel kasutab ta just siinsele kõrgbarokile omast lopsakat ja naturalistlikku lillornamenti ning vormikaid puuviljakobaraid. Lääne Euroopas loov kunstnik tsunftindusest enam ei hoolinud, kuid konservatiivses Rootsi provintsis püüti "tsunftijäneseid" lausa kohtulikult jälitada. Sellega põrkas kokku ka Eesti kõrgbaroki parim nikerduskunstnik, 1672.a. paiku Königsbergist sellina Tallinna Saabunud Christian Ackermann. Tähtsamad tema teosed on Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel, samuti altarid Simunas ja Vigalas. 17.saj. tahvelmaalikunstis on tähtsamad meistrid Lübeckist 1662.a
kubemekotti. Algselt olid varrukad äravõetavad, 16.sajandi keskel neid aga enam ei õmmeldudki ning käeaugud viimistleti polsterdatud rullikeste või tiivakesetaoliste moodustistega. · Kubemekott oli kolmnurkne, vammuse külge paeltega kinnitatav polsterdatud rõivadetail, mille eesmärgiks oli genitaalide kaitsimine ja esiletõstmine. · Püksid. Mehelikkuse tunnuseks peeti vormikaid sääri, mida võimaldasid näidata liibuvad trikoopüksid. Need aga ei saavutanud üleüldist heakskiitu ning olid kõrge hinna tõttu kättesaadavad vaid väga rikastele. Moeka mehe garderrobis olid sukkpüksid aga kehakatteks, millest sõltus muu rõivastusese, eriti pükste valik. Põlvpükste sääred lõppesid põlvest veidi kõrgemal, püksid olid puusast liibuvad ning mõnikord kergelt polsterdatud. Põlvpükse oli mitme
kubemekotti. Algselt olid varrukad äravõetavad, 16.sajandi keskel neid aga enam ei õmmeldudki ning käeaugud viimistleti polsterdatud rullikeste või tiivakesetaoliste moodustistega. · Kubemekott oli kolmnurkne, vammuse külge paeltega kinnitatav polsterdatud rõivadetail, mille eesmärgiks oli genitaalide kaitsimine ja esiletõstmine. · Püksid. Mehelikkuse tunnuseks peeti vormikaid sääri, mida võimaldasid näidata liibuvad trikoopüksid. Need aga ei saavutanud üleüldist heakskiitu ning olid kõrge hinna tõttu kättesaadavad vaid väga rikastele. Moeka mehe garderrobis olid sukkpüksid aga kehakatteks, millest sõltus muu rõivastusese, eriti pükste valik. Põlvpükste sääred lõppesid põlvest veidi kõrgemal, püksid olid puusast liibuvad ning mõnikord kergelt polsterdatud. Põlvpükse oli mitme