kujuneda tööga seotud haiguseks, tööst põhjustatud haiguseks või kutsehaiguseks. Haigust põhjustavad Haiguse nimetus Kutsealad, mille puhul kutsealased ohutegurid haigus peamiselt või eranditult esineb Süstemaatiline pikaajaline Perifeerse närvisüsteemi ja lihaste Vormijad-pressijad, staatiline lihaspinge, kiires haigused e. üle-koormustrauma, neetijad, sepad, valtsijad, tempos sooritavad püsivad, retsidiveeruvad stantsijad, lihvijad, monotoonsed liigutused. neuralgiad, neuriidid käe-õla konveieril töötajad, käsitsi Surve närvitüvedele ja nende pleksiidid, polüneuriidid ja puurijad, elektrimasinate mikrotraumad. Jäsemete polüneuralgiad (vegetatiivsed ja mähkijad, teemandite ja
19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on „külakirjandust“, see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna koondusid ametimehed, nt käsitöölised, seal tekivad seltsid. Küla juurde kuuluvad ka veel kirik ja kõrts. Küla mentaliteedi vormijad. Siis toimub ka linnastumise esimene laine. See kõik säilib ka veel 20. saj vältel. Mõtestatakse seda sama suhet. Külad on alati tundnud ähvardust, mis linna poolt tulevad. Linnas on ka uuenduslikud mõtted, neid tajutakse külas ähvardusena, traditsiooni eitusena. Kõigi institutsioonide vahel on tihedad suhted. Seal vahel tekibki 19. saj eestlase mentaliteet. Kogu külaelu kõige tähtsam aspekt on maa ise. See on see maa, mis peaks
aega. Poliitiline kultuur võib oluliselt teiseneda ka stiihiliste protsesside tulemusel, mida võimud ei suuda või ei pea vajalikuks kontrollida. Ülemaailmse arvutivõrgu ja satelliittelevisiooni tulek on erinevaid kultuuritüüpe ühtlustanud ja seganud. Teisalt toob ülemaailmsetes infovõrkudes surfamine kaasa poliitilise kultuuri killunemise. Ühised rahvuslikud väärtused ei ole enam samatähtsad inimeste suhtumiste ja käitumise vormijad kui aastakümneid tagasi. Lisaks infotehnoloogilisele arengule teisendavad kultuuri ka rahvastikuprotsessid, eriti massiline rahvastikuränne. Maailma ajalugu teab mitmeid juhtumeid, kus teisest kultuurikeskkonnast saabunud immigrandid on andnud uue ilme ka asukohamaa poliitilisele kultuurile. Nimetagem Lääne-Euroopa väljarännanute mõju USA demokraatiamudeli kujundamisele, või Baltikumi annekteerimist Nõukogude Liitu. Rändeprotsesside tulemusel
19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on ,,külakirjandust", see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna koondusid ametimehed, nt käsitöölised, seal tekivad seltsid. Küla juurde kuuluvad ka veel kirik ja kõrts. Küla mentaliteedi vormijad. Siis toimub ka linnastumise esimene laine. See kõik säilib ka veel 20. saj vältel. Mõtestatakse seda sama suhet. Külad on alati tundnud ähvardust, mis linna poolt tulevad. Linnas on ka uuenduslikud mõtted, neid tajutakse külas ähvardusena, traditsiooni eitusena. Kõigi institutsioonide vahel on tihedad suhted. Seal vahel tekibki 19. saj eestlase mentaliteet. Kogu külaelu kõige tähtsam aspekt on maa ise. See on see maa, mis peaks vilja kandma, mille