kunstides. Nendeks on proportsionaalsus ja mastaabilisus, sümmeetria ning tasakaal, rütm, kontrast, domineerivus, maitse, värvus, faktuu, valgus. 2.2 Proportsionaalsus ja mastaabilisus Proportsionaalsust on vaja tunnetada läbi praktika. Kompositsiooni osad peavad olema omavahel teatud reeglipära jälgides seotud tervikliku mõju saavutamiseks. Selleks, et inimene tajuks vormi erinevaid mõõtmeid, peavad need üksteisest märgatavalt erinema. Mastaabilisus iseloomustab vormidevahelisi mõõtmevahekordi. Alateadlikult võrdleb inimene kõiki objekte kogemuslikult seostades neid iseenda suurusega või talle tundut, igapäevase suurusega. Etalonideks võivad olla hooned, puud-põõsad. Tüüpilised vead suuruselt sobimatute taimede kokkusobitamisel tehakse enamasti taimmaterjali vähese tundmise tõttu. 2.3 Faktuur(tekstuur) Faktuur ehk pinnasstruktuur iseloomustab pinna visuaalset kvaliteeti. Olenevalt materjalist,
Maastikujunduslikus kompositsioonis kasutatakse järgnevaid printsiipe: proportsionaalsus ja mastaabilisus, sümmeetria ning tasakaal, rütm, kontrast, domineerivus, maitse, värvus, faktuur, valgus. Spetsiifilise vahendina lisanduvad perspektiiv ning vaated. Proportsionaalsus seostub vormi suuruse ja kujuga. Kompositsooni osad peavad teatud reeglipära jälgides olema omavahel seotud, saavutamaks terviklikku mõju. Mastaabilisus iseloomustab vormidevahelisi mõõtmevahekordi. Inimene seostab alateadlikult kõiki objekte talle tuntud suurusega. Tänu sellele võib olla kogu kavandatud üldpilt häiritud kui proportsionaalselt ebaloogilised vormid on paigutatud kõrvuti. Mastaabilisus kehtib ka taimede puhul. Faktuur ehk pinnastruktuur iseloomustab pinna visuaalset kvaliteeti. Faktuur sõltub eeskätt materjalist ja vormi kujust. Sümmeetria kui vaatesuuna suhtes mahuline võrdsus mõlemal 4
terviklikku mõju. Tuntuimaks seaduspäraks on nn kuldlõikeline proportsioon. See proportsionaalsus on hästi tajutav ilmselt sellepärast, et see väljendub paljudes looduslikes objektides sh inimese kehas. Kuldlõikelisel proportsioonil on vormi põhimõõtmete omavaheline suhe ning vormiosade mõõtmete suhe vormi põhimõõtmetesse muutumatu. Mastaabilisus iseloomustab vormidevahelisi mõõtevahekordi, alateadlikult võrdleb inimene objekte iseenda või mõne talle igapäevase etaloniga. Maastikukujunduses on väga oluline jälgida proportsionaalseid suhteid taimede grupeerimisel. Tüüpiline viga mis tehakse on omavahel proportsionaalselt liiga suurte ja väikeste taimede kõrvutamine nt siberi lehise ja dammeri tuhkpuu. Taimede valikul tuleb tuleb eeskätt arvestada taustsüsteemi e ümbrusega, sh juba olemasolevate taimedega
mitmeid teisi printsiipe. Siiski mis on ainult maastikuarhitektuuril on perspektiiv ning vaated, millede järgi tehakse kogu projekt. Kunstis on üheks tähtsamaks asjaks proportsionaalsus, mis on seotud vormi suuruse ning kujuga. Vaadeldes erinevaid objekte otsib silm alateadlikult mingisugust seaduspära vormis, mis muudab rohkem arusaadavamateks need elemendid, kus mõõtmed on omavahel teatud seostes. Mastaabilisus iseloomustab aga vormidevahelisi mõõtmevahekordi. Alateadlikult võrdleb inimene kõiki asju oma kogemuste baasil, võrreldes neid tavaliste igapäevaste objektide suurusega. Näitena võib tuua välja 100 meetri kõrguse maja kõrval kasvava puu, mis tundub seal kõrge maja kõrval suhteliselt väike, ent kui ta kasvab kuskil eraldi tänavaääres, siis mõjub hoopis puu inimese kõrval hiiglasena. Maastikuarhitektuuris on tähtis
annaabi.ee 
