Vooruste koht eri teooriates Vooruseetika olemus Sekundaarne: Vooruseetikas on Vooruseetika ütleb, et tähtis Kant ütleks: voorused voorustel primaarne pole mitte ainult teha õigeid roll voorused ise on asju, vaid ka omada õigeid aitavad meil olulised, sõltumata kalduvusi, motiive ja moraaliseadust täita
vaid õnn. Kõik eelpool nimetatud väärtused on kõigest verstapostid või võimalikud trepiastmed jõudmaks elus kõige tähtsamani- õnneni. Inimese õnn seisneb tema omaduste ja annete täielikus kasutamises. Inimese eriliseks omaduseks on mõtlemisvõime. Õnne peatingimuseks on mõistusepärane elu. Kuidas elada mõistusepärast elu, sest igas inimeses on ju nii voorused kui ka pahed (iseasi, kuipalju me voorustel välja paista laseme ja pahesid kontrollida suudame). Aristotelese jaoks oleneb voorus otsustamisest, enesevalitsemisest ja ihade tasakaalust- kõik see tuleb tema meeltmööda kogemusega. Kõige olulisem ja teema õnne olemuse ja eetilise õpetuse tuum on nn. kesktee- teooria. Eksimisest ja elu keerdkäikudes ekslemisest hoiab meid, juhul kui kasutame mõtlemisvõimet, oskus äärmustesse laskumisest hoiduda ja valida kesktee.
moraalne headus on sõltuvuses enda allutamisest Jumala tahtele. ·Voorused olid "teoloogilised voorused" nagu usk, lootus, heategemine, kuulekus. Uusajal: ·Jumaliku seaduse asemel räägiti moraaliseadusest inimese enda sees. ·Moraaliseaduse allikas on inimese mõistus, mitte Jumala tahe. ·Uus küsimus: "Missugune on õige tegu?" mitte enam "Missugused iseloomuomadused teevad heaks inimeseks?" ·Kaasajal uuesti katsed taaselustada voorustel-põhinev eetika, kriitika printsiibieetikate suhtes. ·Inglise filosoof´G.E.M. Anscombe (1958) kirjutas artikli, kus kritiseeris kaasaegset moraalifilosoofiat, mille keskmes on moraaliseaduse mõiste, aga puudub seaduseandja. Selle asemel, et rääkida kohustustest ja seadustest, tuleks uuesti pöörduda tagasi Aristotelese lähenemise juurde ja rääkida voorustest. 50. iseloomustage vooruseetikat. Teopõhiste deontiliste süsteemide areetiline kriitika.
minetada kõik, milleni ta oli tänu täiustatavusele jõudnud, langedes nõnda isegi loomast madalamale? Oleks äärmiselt kurb, kui peaksime tunnistama, et just selles erilises ja peaaegu piiritus võimes peitub kõigi inimlike hädade allikas; et just see võime kisub teda ajapikku välja tollest algsest olekust, kus ta rahulikult ja süütult päevi mööda saatis; et just see võime, mis laseb sajandite vältel õide puhkeda nii tema vaimuvalgusel kui ka vigadel, nii pahedel kui ka voorustel, teeb temast pikapeale iseenda ja looduse türanni. Oleks kohutav, kui peaksime kiitma heategijana seda, kes esimesena õpetas Orinoco kallaste elanikud kasutama neid lauajuppe, millega nad kängitsevad oma laste meelekohti ja mis vähemalt osaliselt aitavad säilitada nende nürimeelsuse ja algelise õnne. 19 Inimmasina idees avaldub toonasemehaanilisematerialismi, eriti La Mettrie teose Inimene -- masin mõju. Tlk.
· Kanti eetika: inimene peaks järgima reegleid, mida ta oleks valmis universaliseerima. · Ühiskondlik leping: tuleks järgida reegleid, millega ratsionaalsed inimesed vastastikust kasu taotledes nõustuvad. Vooruste koht eri teooriates Sekundaarne: · Kant ütleks: voorused aitavad meil moraaliseadust täita. · Mill (utilitarist) ütleks: voorused aitavad meil üleüldist heaolu edendada. Vooruseetikas on voorustel primaarne roll voorused ise on olulised, sõltumata sellest, millised teod neist johtuvad või kas need üldse mingite tegudega päädivad. Vooruseetika olemus Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, et inimene räägib tõtt, peab oma lubadusi, ei puutu võõrast vara, vaid et ta naudiks hea olemist, sest ta ON hea. Vooruste ja tegude vahekord
annaabi.ee 
