keelaks. Selline ksitlus tstatab muidugi korruptsiooni ksimuse: kui valitsejate tegevus ei ole seadustega piiritletud, mis takistab siis neid oma vimu kasutamast iseenda huvides hiskonna huvide arvelt. Poliitiline kogemus petab, et igasugune vim korrumpeerub, ent absoluutne vim korrumpeerub absoluutselt. Platoni jrgi ei saa siin aga korruptsiooni tekkida. Seda videt tehes toetub Platon Sokrateselt pritud eetilise intellektualismi veendumusele: keegi ei toimi teadlikuna voorusetult kui niisugune toimimine aset leiab, siis ainult teadmatusest. Tnu eelpool kirjeldatud kasvatusssteemile on igluse idee kohaselt kujundatud riigi valitsejad just sellise teadmise valdajad, mistttu olekski mttetu neile veel mingit laadi ettekirjutusi teha. Sest lisaks eksimatusele olemise ja olemapidamise asjus ktkeb Platoni teadmis- eetika endas ka teadmise ja tegevuse paratamatu seose eeldust, mis vlistab vimaluse, et keegi kes testi teab hve, ei kituks selle teadmise kohaselt.
Selline käsitlus tõstatab muidugi korruptsiooni küsimuse: kui valitsejate tegevus ei ole seadustega piiritletud, mis takistab siis neid oma võimu kasutamast iseenda huvides ühiskonna huvide arvelt. Poliitiline kogemus õpetab, et igasugune võim korrumpeerub, ent absoluutne võim korrumpeerub absoluutselt. Platoni järgi ei saanud siin aga korruptsiooni tekkida. Seda väidet tehes toetus Platon Sokrateselt päritud eetilise intellektualismi veendumusele: keegi ei toimi teadlikuna voorusetult – kui niisugune toimimine aset leiab, siis ainult teadmatusest. Platon käsitles mõistustunnetust, mis anamnesis`e-võimelisi inimesi iseloomustab, eksimis- võimetuna. Tänu eespool kirjeldatud kasvatussüsteemile pidid õigluse idee kohaselt kujundatud riigi valitsejad olema just sellise teadmise valdajad, mistõttu olekski olnud mõttetu neile veel mingit laadi ettekirjutusi teha. Sest lisaks eksimatusele olemise ja olemapidamise asjus kätkes Platoni teadmis-eetika endas ka eeldust, et
tegevus mingilgi viisil reglementeeritud seadustega. Platon võrdleb valitsejate ja ühiskonna suhet arsti ja patsiendi omaga. Nagu on arstile mõttetu formaal-juriidiliselt ette kirjutada raviviisi, niisamuti ei ole vaja valitsejatele niisuguses riigis siduvaid ettekirjutusi kehtestada. Kogemustest on teada, et igasugune reaalne võim aja jooksul korrumpeerub. Ideaalriigis aga ei saa korruptsiooni üldse tekkida. Kehtib ju paratamatu seos: voorusetult saab käituda ainult teadmatusest, et aga valitsejad on oma teadmiste tõttu eksimisvõimetud, siis mitte-vooruslik käitumine on võimatu. Platoni filosoof-valitseja on korrumpeerumatu, tema võim on paratamatult õiglane. Politeias Platon siiski kohati kahtleb, kas mittekorrumpeeruvad valitsejad ei ole mitte täiesti võimatu, tema õpetust lootusetult kompromiteeriv mõte. Seepärast tegi ta ühiskonna huvides kahe kõrgema kihi
See seisukoht tundus olevat liiga entusiastlik. Lahendus kriisisituatsioonis? Moraalse paanika olukord (kaos maailmas) · 3 erinevat retsepti 3 kaasaegselt humanistilt (16. sajandi algus) · Utopism. Thomas More "Utoopia" 1516. Radikaalselt erinev ühiskonnakorraldus. Tahtis näidata, et on olemas alternatiiv kaasaegsest elukorraldusest. Tänu sellele alternatiivile on inimesed automaatselt vooruslikud, nad ei saagi voorusetult käituda. More uskus, et ühiskonna korraldus ongi probleemiks, miks inimesed käituvad mitte vooruslikult. Ühisomand, päriliku aadli puudumine (virtus vera nobilitas tõeline aadellikus seisneb voorustes, õilsuses). Ei ole kindel, kas More ise uskus sellise ühiskonna saavutamisse. · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516
annaabi.ee 
