kodus). 49. Antiikse vooruseetika kesksed küsimused. Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu? Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Tänapäval on tekkinud huvi atiikse vooruseetika vastu, kuna ei olda rahul reeglipõhiste eetikateooriatega. Anscombe ründas deontoloogilisi moraaliteooriaid väitega, et nad on sisemises vastuolus, kuna on seadus, aga pole seadusandjat. 50. Iseloomustage vooruseetikat ! Teopõhiste (deontiliste süsteemide areetiline kriitika) . Vooruseetika on teooria, mille järgi eetilise hinnangu objektiks on teo tegija karakter, mitte niivõrd tegu ise. See ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale ja teo tagajärgedele, vaid inimesele, kes teo toime paneb. Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Vooruseetika vastandub nii utilitarismile kui deontoloogiale. Põhiseisukohad:
arvavat, et ebamoraalsed teod on seesmiselt ja silmnähtavalt halvad. Printsiipide asemel rõhutatakse hea kasvatuse ja harjumuste, enesekontrolli, vapruse ja iseloomu tähtsust, milleta on eetiline elu võimatu. Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Vooruseetika on olulise eetikateooriana taas esile kerkinud suuresti tänu rahulolematusele reeglipõhiste (teopõhiste) eetikasüsteemidega. 50. Iseloomustage vooruseetikat! Teopõhiste (deontiliste) süsteemide areetiline kriitika. Vooruseetika keskendub toimija südamele, iseloomule, vastupidiselt deontoloogistele ja teleontoloogilistele eetikateooriatele, mis näevad eetika tuuma tegudes või kohustustes. Kui teost või reeglist juhinduv eetika rõhutab tegemist, siis vooruseetika rõhutab olemist (teatud tüüpi isik olemist, kes kahtlemata ilmutab oma olemist ka tegudes või tegematajätmistes).Vooruste eetika jaoks on küsimuseks ,,mis sorti
arvavat, et ebamoraalsed teod on seesmiselt ja silmnähtavalt halvad. Printsiipide asemel rõhutatakse hea kasvatuse ja harjumuste, enesekontrolli, vapruse ja iseloomu tähtsust, milleta on eetiline elu võimatu. Keksne küsimus on „Missugune inimene pean olema?” ja mitte „Missugune tegu on moraalselt õige?” Vooruseetika on olulise eetikateooriana taas esile kerkinud suuresti tänu rahulolematusele reeglipõhiste (teopõhiste) eetikasüsteemidega. 50. Iseloomustage vooruseetikat! Teopõhiste (deontiliste) süsteemide areetiline kriitika. Vooruseetika keskendub toimija südamele, iseloomule, vastupidiselt deontoloogistele ja teleontoloogilistele eetikateooriatele, mis näevad eetika tuuma tegudes või kohustustes. Kui teost või reeglist juhinduv eetika rõhutab tegemist, siis vooruseetika rõhutab olemist (teatud tüüpi isik olemist, kes kahtlemata ilmutab oma olemist ka tegudes või tegematajätmistes).Vooruste eetika jaoks on küsimuseks „mis sorti
iseloomuomadused teevad heaks inimeseks?" ·Kaasajal uuesti katsed taaselustada voorustel-põhinev eetika, kriitika printsiibieetikate suhtes. ·Inglise filosoof´G.E.M. Anscombe (1958) kirjutas artikli, kus kritiseeris kaasaegset moraalifilosoofiat, mille keskmes on moraaliseaduse mõiste, aga puudub seaduseandja. Selle asemel, et rääkida kohustustest ja seadustest, tuleks uuesti pöörduda tagasi Aristotelese lähenemise juurde ja rääkida voorustest. 50. iseloomustage vooruseetikat. Teopõhiste deontiliste süsteemide areetiline kriitika. ·Vooruseetika on teooria, mille keskmes on teo tegija karakter. ·Vooruseetika ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale (deontoloogiline eetika) ja teo tagajärgedele (teleoloogiline eetika) vaid inimesele, kes teo toime paneb. ·Fookus on teo tegija karakteriomadustel, tema voorustel ja pahedel, mis avalduvad toimepandud tegudes. Etteheited toimingule keskenduvale eetikale :
Elizabeth Anscombe (1919-2001) Alasdair MacIntyre (1929-) Philippa Foot (1920-2010) Richard Taylor (19192003) Vooruste ja tegude seos Voorused avalduvad toimepandud tegudes: häid tegusid teevad eelkõige head, st vooruslikud inimesed (hoolimata sellest, et vahel võib sekka juhtuda ka mõni halb tegu). Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid, kuigi vahel võib ka nii juhtuda. Kuidas kritiseerida vooruseetikat? 1. Teoreetikute pakutud vooruste loetelud ei kattu. See, mida vooruseks peetakse, sõltub ajast ja kohast. 2. Voorusteoreetikud lihtsalt defineerivad ümber oma eelarvamusi ja eelistatud eluviise voorusteks (ja eluviise, mis neile ei meeldi, käsitlevad pahelistena)! 3. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid; ei võimalda vastata küsimusele"Mida on õige teha (antud olukorras)?" 4