võõrliikidest põhjustatud probleemid või tööstuslikud edulood. Mõned nendest on tahtlikult siia asustatud, teised on siia sattunud juhuslikult. Elurikkuse säilitamiseks tuleb kinni pidada kõigist rahvusvahelistest kokkulepetest, ainult siis on lootust, et vähemalt osaliselt on võimalik säilitada liigilist mitmekesisust – elurikkust – vähemalt kõlbuliku elukeskkonna ja helgema tuleviku nimel. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.envir.ee/et/voorliigid 2. https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5%C3%B5rliik 3. http://www.envir.ee/et/voorliigid 4. http://www.envir.ee/sites/default/files/vl_ja_laevad.pdf 5. http://www.envir.ee/sites/default/files/voorliigidveesveeb.pdf 6. http://www.envir.ee/sites/default/files/maismaa_voorliigid.pdf 7. http://www.envir.ee/sites/default/files/voorliigidveesveeb.pdf 8. https://www.envir.ee/sites/default/files/maismaa_voorliigid.pdf 9 9
Haljassööt Silo valmistamiseks TALIVIKK EHK PÕLD- HIIREHERNES ISELOOMUSTUS Üheaastane Kaduv umbrohi põldudel, teeservades Õitseb juunist augustini EHITUS Lehed pikkade pehmete karvadega, 5-8 paari, lineaarsed või süstjad Õied sinakaslillad, 15-30-kaupa tihedas kobaras Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad Kõrgus 30-100 cm KASUTATUD KIRJANDUS http://efloora.ut.ee/Eesti/species/4908.htm l http://eelis.ic.envir.ee/voorliigid/?a=lii gikaart&id=2048&klass=5&piirkond=0&sissetu lek=0&levikutihedus=0&okomoju=0&majmoju=0& tokestamine=0&kustkohast=nimekiri http://aps.emu.ee/terminid/index.php/ter m/2,3859.xhtml
http://www.europe-aliens.org/images/Graphs/countryCount.png Kasutatud materjalid: http://www.envir.ee/89801 http://uudised.err.ee/index.php?0544260 http://novaator.ee/ET/loodus/voorliikide_sissetung_voib_muuta_evolutsiooni/ http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/loomakasvatus/keskkonnauhendused-naitavad-uuele-naaritsafarmile-punast-tuld.d?id=64606012 http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/muud-looduskaitselised-tegevused/voorliigid http://www.europe-aliens.org/europeSummary.do http://www.europe-aliens.org/europeSummary.do# http://www.bipindicators.net/invasivealienspecies http://io9.com/5833022/10-of-the-worlds-worst-invasive-species http://www.nobanis.org/Charts.asp http://dabrownstein.wordpress.com/2013/09/12/mapping-an-invasive-species-eucalyptus-in-berkeley-ca/
lahendamise koostoovorgustik. Laanemere maavarad: Merekeskkonna ja rannikuprotsesside seisukohalt on olulisemad Laanemere (potentsiaalsete) maavarade loetelu on pikk. just poiklained. Laanemere keskkonnaprobleemid: Konkretsioonide uldvarud Laanemeres on vahemalt 100 milj. Eutrofeerumine, ohtlikud ained, nafta ja olireostus, voorliigid, tonni, s.h. on rauda vahemalt 14 milj. tonni ja mangaani 9 milj. hapnikupuudus suvikutes, uputatud lahingurelvastus, kalastik tonni. Soome lahes naiteks esineb kolme tuupi konkretsioone: a) (ulepuuk), voorliigid, elupaikade havitamine, rannajoone rauakonkretsioonid (50-76% Fe); b) mangaanikonkretsioonid muutmine, merre ehitamine, kiirlaevade lained. Eutrofeerumine (40-70% Mn); c) Fe-Mn konkretsioonid
Eesti Entsüklopeediakirjastus. 560 lk 5. Kangur, M., Kotta, J., Kukk, T., Kull, T., Lilleleht, V., Luig, J., Ojaveer, H., Paater, T., Vetemaa, M. (2005). Invasiivsed võõrliigid Eestis. Tallinn. 72 lk 6. Kaur, K., Laansoo, U., Puusepp, T. (2010). Mürgised taimed õues ja toas. Tallinn: Varrak. 219 lk 7. Keskkonnaamet. Võõrliigid. [WWW-materjal]. http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/voorliigid/ (21.03.2017) 8. Keskkonnainfo. (2013). Looduslik mitmekesisus. 26lk. [WWW-materjal]. http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky_2013_pt7.pdf (21.03.2017) 9. Keskkonnaministeerium. (2016). Rio de Janeiro (1992) bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. [WWW-materjal]. http://www.envir.ee/et/rio-de-janeiro (21.03.2017) 10. Keskkonnaministeerium. (2014). Berni konventsioon. [WWW-materjal]. http://www.envir.ee/et/berni-konventsioon. (21.03
Oma lauskmaalevila lõunapiiril on mägi-kadakkaer, alssosi, põhja-lipphernes, mesimurakas, koldjas selaginell. Oma areaali läänepiiril on ilmekamad ida-võsalill ja kobarpea. Nende liikide levimine Eesti aladele on toimunud erinevatel kliimaperioodidel, neid nimetatakse vastava ajajärgu reliktideks ja nad väärivad kaitset kui Eesti floora kujunemiskäigu elavad tunnistajad. 6. Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised voorliigid, mis inimese tahtlikul voi tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike voi senist koosluste tasakaalu. 7. Ohustatud ja haruldased taimed Püramiid-akakapsas, Gmelini kilbirohi, Valge tolmpea, Punane tolmpea, Mägi-kadakkaer, Taani merisalat, Lehitu pisikäpp, Rand-ogaputk Lohnav
annaabi.ee 
