Brigaadi juurde moodustatud 53. suurtükiväegruppi juhtis Aleksander Sobolev ja 53. õhutõrjegruppi Fritz Bergmann. Brigaadi reservpataljoni ülemaks määrati 42. rügemendi adjutant Fritz Störz. Igas rügemendis oli kaks pataljoni, kummaski neli kompaniid. Rügemendi ülemale allusid veel toetusüksused: 13.kompanii ehk jalaväe-saatekahurite patarei, 14.kompanii ehk tankitõrjepatarei ja 15.pioneerkompanii. Peale nende veel siderühm, staabikompanii töökodade, vooride ja majandusmeestega. Sama aasta septembris, kui Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli lahinguvalmis, inspekteeris seda Debicas SS-i üleriigiline juht Himmler koos Eesti väeosade kindralinspektoriks nimetatud Johannes Soodlaga. Kaks päeva kestnud ülevaatuse tulemusena jäi Himmler brigaadiga igati rahule ning teatas visiidi lõpul peetud kõnes, et Eesti SS-Brigaad saadetakse peagi rindele, kus ta vahetab välja Läti SS-brigaadi. 1944. aasta mobilisatsiooniga väkke kutsutud meeste
kindlaksmääratud omandiõigust senikaua, kuni nad ühinesid, asusid koos elama ning hakkasid linnu ehitama. Aja möödudes nõustusid inimesed tunnistama piire oma eri territooriumite vahel, leppisid naabritega kokku piirides ning määrasid seaduste abil kindlaks samasse ühiskonda kuuluvate inimeste omandid. Me näeme, et selles osas maailmast, mis asustati kõigepealt ning kus elab seepärast ka kõige rohkem inimesi, rändasid inimesed juba Aabrahami ajast saadik neile kuulunud vooride ja karjadega vabalt sinna ja tänna nii, nagu seda tegi Aabraham, kui ta oli võõral maal. 14 Järelikult on ilmne, et toona oli vähemalt suur osa maast ühine, ja et asunikud ei väärtustanud seda maad ega nõudnud seda omandiks rohkem, kui nad seda kasutasid. Ent kui ühes paigas ei olnud enam piisavalt ruumi nende karjade toitmiseks, leppisid nad kokku, nii nagu Aabraham ja Lott (1Ms 13:5)15 seda tegid, et nad asuvad elama eri paikadesse 14
Läänemeremaade rahvaste jaoks oli oluliseks murrangu punktiks 1143 millal asutati Lübecki linn, esimene saksa linn läänemere ranniku, saksakaupmeeste retked läänemerele ja ida-rannikule.Ennekõike saksakaupmehi huvitasid lätit läbivad suured jõed, seetõttu tegutsesid ennekõik Väina ja Koiva liivlaste aladel,nende jaoks vastasustatud maa pälvis Liivimaa nimetuse.Kauplemine oli toona ohtlik tegevus, rööviti tühjaks ja tapeti maha, oli huvitatud oma vooride kindlustamisest ja tugipunktide loomisest,tugu ja kaitset saada räägisid teistele sakslastele uuest maadest mis olid avastanud ja kasust mida saadi vene vürstidega kauba ajamist.räägidi saksavürstide ja rüütlidega, tahtsid oma valdusi ja asju suurendada.ja teine huvigrupp mis kohe liitus oli kirik,katolik kirik, mis ei olnud mitte selline nagu tänapäeval,vaid tol ajal aktiivselt laienev, agressiivselt noor ja uusi võimalusi otsiv kirik,samas ega
Tolles situatsioonis oli see ka õige. Kogu Napoleoni tegevus on stiihiline liikumine läänest itta. Napoleon ise arvas, et ta tegutseb mõistuse väel, kuid tegelikult mitte. Tolstoi püüab sõjastseenides näidata, et tegelastes toimib orgaaniline egoism. Selles ei ole midagi halba. Egoism võib aga üle kasvada altruismiks. See toimub siis, kui Rostovid sõidavad ära, kuid haavatud jäävad Moskvasse. Natasa käsib asjad maha visata vooride pealt ja sinna asemele panna haavatud. Kõik see saab toimuda ainult sõjasituatsioonis. Tavaelus on kõik inimesed üksteisest eraldatud ja mõtlevad ainult oma eesmärkidele. Kui ei ole sellist erilist situatsiooni, siis võib ka Tolstoi arust midagi siukest juhtuda. Inimesi muudab nt muusika. Kõrgemasse sfääri kuulub ka Platon Karatajev üks olulisimaid tegelaskujusid romaanis. Ta on talupoeg, kellega kohtub Pierre Bezuhhov, olles prantslaste juures vangis. Bezuhhov
annaabi.ee 
