G. püügivahenditele esitatavad piirangud F. kalade piirhinnad kauplustes 7. Kalapüügieeskirjaga on keelatud A. alamõõduliste kalade püük B tõendamata päritoluga kala ost, müük, vedu C. harrastuskalapüügivahendite ost ja müük D. vee reostamine pilsiveega, kütuste ja õlidega E. vooluveekogul takistada laevaliiklust sulgedes kuni ¾ jõe laiusest F muuta veekogu põhja ja kallaste profiili G. vooluveekogust sulgeda püünistega kuni jõe laiusest H. paisude rajamine ja elektri tootmine vooluveekogudel I. skuutrite, mootorpaatide ja ATVde kasutamine veekogudel või nende kallastel 8. Kui püütakse kala kas keeluajal, keelukohtades, keelatud vahenditega, loata või loa tingimusi rikkudes, samuti igasuguseid kalapüügi, kalavarude kaitse ja kasutamise nõudeid rikkudes, või ka ebaseaduslikult kala ostes ja müües, siis karistatakse eraisikut: ..........................
Kuigi veel sadakond aastat tagasi oli ebapärlikarp Euroopas tuntud kui tavaline isend, siis viimaste aastakümnete jooksul on tema arvukus röövpüügi ning elupaikade hävinemise tulemusena drastiliselt kahanenud. Paljudes maades on liik välja surnud või kahanenud kriitlise piirini. Viimast iseloomustust võib kasutada ka Eestis paikneva hariliku ebapärlikarbi asurkonna kohta. Harilikku ebapärlikarpi võib leida Eestist vaid ühest vooluveekogust ning ta on kantud ka Eesti Punasesse Raamatusse kui eriti ohustatud liik. 1. Üldiseloomustus 1.1Ehitus ja toitumine Harilikul ebapärlikarbil on kahe poolmega, pruunikasmust ja neerja kujuga paksuseinaline koda. Värvus on valdavalt tumepruun, kuid noortel isenditel heledam. Karbi kupu osas võib väline kiht olla kulunud, tuues nähtavale koja valkja portselankihi. Veekogu põhja
1) 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga; 2) 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga; 3) 200 m veevõtukohast ülesvoolu, 50 m allavoolu ning 50 m veevõtukohast mõlemale poole mööda veekogu kaldaga risti tõmmatud ja veevõtukohta läbivat joont, kui vett võetakse vooluveekogust; 4) veekogu akvatoorium koos 90 m laiuse kaldavööndiga, kui vett võetakse seisuveekogust. Veehaarde sanitaarkaitseala(2) Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks: 1) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks; 2) 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud;
1. 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga 2. 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea aarmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga 3. 200 m veevõtukohast ülesvoolu, 50 m allavoolu ning 50 m veevõtukohast mõlemale poole mööda veekogu kaldaga risti tõmmatud ja veevõtukohta läbivat joont, kui veet võetakse vooluveekogust 4. veekogu akvatoorium koos 90 m laiuse kaldavööndiga, kui vett võetakse seisuveekogust Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks: 1. 10 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks 2
kuni 10m-le, kui vett võetakse alla 10m3 ööpäevas ja kasutatakse ühisveevärgi vajaduseks. Sanitaarkaitse ala vähendatakse ka 30m-le, kui vett võetakse üle 10m3 ööpäevas ja on hästi kaitstud. Samuti võidakse sanitaarkaitse ala suurendada, kui vett võetakse 500m3 ööpäevas. Juhul kui keskkonnaminister suurendab sanitaarkaitseala ulatust 200m-ni, rakendatakse sanitaarkaitsealal ,,Looduskaitseseaduse" alusel sätestatud kitsendusi. Kui vett võetakse vooluveekogust, siis moodustatakse sanitaarkaitseala 200m veevõtukohast ülesvoolu, 50m allavoolu ja 50m veevõtukohast mõlemale poole mööda veekogu kaldaga risti tõmmatud ja veevõtu kohta läbivat joont. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30m, on keelatud majandustegevus, va veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Veehaarde omanik v valdaja võib keelata veehaarderajatise teenindamisega mitteseotud isikue
annaabi.ee 
