SISEMERI-on meri mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega(Läänemeri, Vahemeri). SAARTEVAHELIE MERI-on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud(Banda meri) SISEVEED 2,8% : PINNASEVESI-on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil. JÄRVED- on seisva veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega.(Kaspia meri) TIIGID-on järvest väiksemad seisva veega veekogud. VEEHOIDLA ehk paisjärv. Vooluveekogule rajatud tehisveekogu. JÕED- mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega veekogu(Jenissei jõgi). OJAD on jõest väiksem looduslik vooluveekogu. KRAAV on kitsas inimtekkeline süvend maapinnas. Liustikes kõige rohkem magevett 2/3.
Põhja veepidavuse suurendamine Olukorras kus looduslik pinnas ei taga vee kinnipidamist, saab veepidavust tehislikult suurendada. Materjalidena on võimalik kasutada savi või tehismembraane (EPDM, HDPE, PVC). Savist vahekihi paksus sõltub savi omadustest. Igal tehismaterjalil on oma paigaldusjuhis. Tehislik veepidavuse suurendamine on suuremate tiikide loomisel liigse kulukuse tõttu siiski piiratud. (Mauring 2001). Sette sissevoolu tõkestamine Sette sissevool on probleemiks otse vooluveekogule ehitatavatele tiikidele. Voolukiirus langeb ja osakesed settivad. Nende kinnipüüdmiseks enne tiiki sissevoolu on tõhus ehitada sügavam laiend, mille järel on tiheda taimestikuga kaetud läved. (Mauring 2001). Põhitõed Ära asusta tiiki kalu – nad ei kuulu sinna! Ära lase tiiki reovett, väldi kraavide sissevoolu ja pinnase otsest sissekandumist! Lase tiiki kujuneda mitmekesine looduslik veetaimestik!
See võib olla lihtne puitplankudega suletav lüüs, mis tekitab vooluveekogus paisutuse. Väljavooluseadeldiseks sobib nii plankudest lüüs kui ka kaev, kus on veetaseme reguleerimiseks sisse ehitatud 90° põlv. Veetaseme reguleerimise seadeldis peab olema dimensioneeritud maksimaalsele vooluhulgale ning suutma pidevalt läbi juhtida pealetuleva veehulga, et vältida kallaste erosiooni. Sette sissevoolu tõkestamine sissevoolu Sette sissevool on probleemiks otse vooluveekogule ehitatavatele tiikidele. Voolukiirus langeb ja osakesed settivad. Nende kinnipüüdmiseks enne tiiki sissevoolu on tõhus ehitada 9 sügavam laiend, mille järel on tiheda taimestikuga kaetud lävend. Nn “settetaskut” on hõlpsam puhastada. TAI AIMM E ST I KU RA JA RAJA JAMMINE Tiigi või märgala loomine eeldab kindlasti ka taimestiku rajamist
Vees elavad denitrifitseerivad bakterid muudavad selles ja põhjamudas oleva lämmastiku gaasiks. Taimestik kasutab vees lahustunud toitaineid (fosfori ja lämmastikuühendeid). Voolukiiruse vähenedes heljum settib ja sellega seotud ühendid ladestuvad põhjas. Märgalade tüüpe on palju olenevalt taimestikust, vee juurdejuhtimise viisist, rajamise tehnoloogiast jne. 16)Vesiehitised vooluveekogudel: paisud pinnaspaisu konstruktsiooni põhimõte. Vooluveekogule veetaseme tõstmiseks, veehoidla rajamiseks, veevõtmiseks rajatakse pais. Pais veevoolu tõkestav ja vett paisutav vesiehitis. Ehituse järgi jaotatakse paisud järgnevalt: *gravitatsioonipaisud sellised paisud võtavad veesurve vastu oma raskusega *kaarpaisud kaarjas konstruktsioon hoiab vett seal tekkivate jõududega *kontraforsspaisud (püsivuseks vastavad tugimüürid) Paisu konstruktsioon Eestis on paisud (tammid) enamasti pinnasest
Kalapääs e kalakäik on rajatis, mille kaudu kudemisrändel olevad kalad ületavad veekogus oleva loodusliku või tehistõkke. Kalapääsud jagunevad looduslähedasteks ja tarindkalapääsudeks. • Looduslähedased kalapääsud: Nad on tavaliselt asukohaspetsiifilised ning igaüks neist on isesugune. Kalade läbipääsemise võimaldamise poolest rahuldavad loodus-lähedased kalapääsud bioloogilisi nõudmisi paremini kui tarindkalapääsud. Looduslähedased ehitised võimaldavad luua vooluveekogule uusi biotoope ning nad sobituvad hästi maastikku. Võimaluse korral peab kalapääsu ehitama samast materjalist, mis on looduslikus jões. tehiskosk ja tehiskärestik = Tehiskärestiku üle kogu jõe laiuse ulatuv pind muudetakse ühtlaselt karedaks, tehiskosel aga hajali paiknevatest rahnudest või risti-rästi kivilävedest koosnevateks tõketeks ja nendevahelistest süvenditeks, mis hõlbustavad kalade ülesvoolu liikumist
annaabi.ee 
