Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"voolusuunast" - 5 õppematerjali

Magnetismi üldine konspekt
2
docx

Magnetismi üldine konspekt

mõjuv jõud on võrdeline. 1) Magnetvälja tugevusega, 2) Voolutugevusega juhis, 3) Magnetväljas oleva juhtmeosa pikkusega, 4) Siinusega nurgast, mis jääb voolusuuna ja magnetvälja suuna vahele. ­ F=B*I*l*sin F-jõud B- Magnetinduktsioon l-juhtmeosa pikkus I-voolutugevus - nurk... 5.Kuidas määrata vooluga juhlie magnetväljas mõjuva jõu (Ampere jõu) suunda (vasaku käe reegel)? Katsest nägime, et jõu suund sõltub sõltub: 1)magnetvälja suunast ja 2) voolusuunast. Kui vasak käsi asetada nii, et magnet väli sundub peopessa(N->S) ning väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda juhis, siis kõrvale sirutatud pöial näitab vooluga juhile magnetväljas mõjuva jõu suunda (Ampere jõu suunda). 6.Mis on magnetinduktsioon, kuidas seda arvutada (Ampere'i seaduse järgi)? Avaldame Ampere'i seadusest B (magnetinduktsioon) B=F/I*l*sin. Kui =900, siis sin=1, ning B=F/I*l I=1A ja l=1m => F/1*1= F

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
Rakvere vald
7
doc

Rakvere vald

tulevane loodus- ja arstiteadlane esimest korda kokku loodusega. Suurkuju on öelnud, et Lasila ümbruskond äratas temas teatud huvi või tunde loodusesemete vastu. Eesti läbi aegade kuulsaim teadlane elassiin kuni kooliminekuni 1799. a. Hiljem oli ta Königsbergi ülikooli professor, üks kalandusbioloogia rajajaid ja Kaspia mere esmauurijaid ning avastas 1856. a jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse: Maa pöörlemisest tingitud Coriolise jõu tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed voolusuunast olenemata rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Seetõttu on ka meil enamik järsakuid ja paljandeid allavoolu vaadates paremal kaldal. Pärast võõrandamist oli Lasila mõisahoones aastatel 1922-1973 kool ning alates 1986 a on jälle kool. Osa pargi tammesid on Baer´i istutatud, teadlane viibis Lasilas veel 1876. a suvel ja suri Tartus sama aastal 84-aastasena. Tema 100. surma-aastapäeval paigaldati siia mälestusrahn Aime Jürjo loodud bareljeefiga.

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
Soojus- ja Hüdraulika süsteemid
10
txt

Soojus- ja Hüdraulika süsteemid

astmelist aurustamist. Suurte katelde puhul katlasse juhitavast veest lheb kaotsi 2%. Katla trummel on tidetud sepearatsiooni sedamega, mille lesandeks on separeerida aur veest vlja. Need sepearatsiooni seadmed paiknevad allpool vee nivood. Allapoole vee nivood paigaldatakse perforeeritud trosselplaat. ##AURU JA VEE KATELDE KTTEPINNAD (NENDE KONSTRUKTSIOONID)## Kik katla kttepinnad on pindtp soojusvahetid. Olenevalt gaaside voolusuunast jaotatakse katla kttepinnad kolme rhma: 1)Pikivoolupinnad 2)Ristivoolu kttepinnad 3)Segavoolu kttepinnad Soojuslekande iseloomu jrgi jaotatakse kalta kttepinnad: 1)Kiirguskttepinnad st, et soojus kantakse leegilt kolde erkaanidele le 90% on kiirgus. 2)Konvektiivkttepinnad antakse soojust kuumadelt gaasidelt konvektsiooni teel, niteks lekuumendis, konomaiseris ja hueelsoojendis vastavalt aurule, hule ja veele. Kiirguskttepinnad asuvad koldes.

Energeetika → Soojustehnika
60 allalaadimist
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

voolusuunaga. Aja jooksul murrab jõe vool läbi meandri kaela otsetee ja lookest saab jäänukveekogu – soot, koold e. vanajõgi. Jõesäng on haruharva sirge. Jõevool uuristab kaldaid, tekitab lookeid. Jõesängi kõverat osa läbides uuristab vesi välimist kallast tugevamini. Seda nimetatakse põrkekaldaks. Ta on vastasasuvast laugkaldast tunduvalt järsem. Jõe vasak ja parem kallas määratakse jõe voolusuunast lähtudes - voolusuunas vaadates jääb paremale vaadates parem, vasakule aga vasak kallas. Kallas on veekogu ääristav maismaariba. See on veeloomade ja kaldaasukate elupaik, kasvukohaks helofüütidele ja düfrofüütidele. Jõe lang (m/km) jõelähte absoluutne kõrgus ( m )−suudme absoluutne kõrgus(m) jõe pikkus( km) Absoluutseks languseks nimetatakse jõe lähte ja suudme kõrguste vahet. Jõe voolurežiim sõltub: Toitumisest

Bioloogia → Eesti elustik ja elukooslused
111 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Vigastused pärast elektritraumat Inimkeha käitub nii nagu nahkpall, mis on täidetud elektrolüüdilahusega. Tal on suur välistakistus ja hea juhtivus keha sisemuses. Põhimõtteliselt saab pärast elektritraumat eristada kahte erinevat toimemehhanismi.  Ärritusefekt elektiliselt erutuvatele kudedele: elektrivool suudab inimkehas avaldada mõju mitmele koele. Siia kuuluvad müokard, lihaskond ja närvisüsteem. Nende organite osalus sõltub voolusuunast ja sellega kaasnevast elektrivoolust ja samuti voolutihedusest.  Soojatootmine: energeetilise elektrivooluga toodetakse Joule’i soojust. See võib põhjustada erineva ulatusega põletusi piki voolu kulgemisteed. 600 Elundikahjustused pärast elektrivooluga kontakti Süda Elektritrauma tagajärjel saabunud surma põhjuseks on enamasti elektrilise ärrituse tulemus müokardile. Olenevalt voolu liigist, kulgemisteest, -tihedusest ja mõjutava voolu kestusest võib

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun