3. Miks Niilusel ei toimu enam üleujutusi, mis muutsid tuhandeid aastaid jõeäärse maa viljakaks ? On rajatud kõrgpaisude ja veehoidlaid. 4. Millist kasu ja kahju inimesele põhjustavad jõed ? Kasu- kasutatakse kaevanduses ja tööstuses ning elektri tootmiseks. Kahju- paljudesse jõgedesse suubuvad reoveed, mis lähtuvad nii kodustest majapidamistest, tööstusest ning põllumajandusest. Inimesed võivad tänu sellele tarbida reostunud vett. 5. Kas on õige väide, et jõe voolureziim sõltub kliimast ? Too konkreetne näide. Sõltub kliimast. Sõltub ka sademetest, jää- ja lume sulamisveest, põhjaveest, ala kliimast ja pinnamoest.
probleeme üleujutuste kontrollimisega. Ühtlasi alanevad veetasemed, mis ohustab 20 miljoni inimese joogivee kättesaadavust. Doonaul on sageli toimunud hävitavad kevadised üleujutused. Suured reostused. Majanduslik kasutamine: Doonau on üks peamisi Euroopa kaubanduslikke veeteid (läbib selliseid tähtsaid linnu nagu Viin, Budapest, Bratislava ja Belgrad). On joogiveeks 20 miljonile inimesele. Puhkemajandus, turism. Trans-Euroopa võrgustik. Lang: suur Voolureziim: Tammid häirivad jõe voolureziimi. Kevadel kõige tugevam vool suure sademetehulga ja mäestikes lume sulamise tõttu. Suvel väiksem vool, sademeid vähem ning aurumine suurem. Talvel ja sügisel vooluhulk keskmine. Minu nägemus probleemide lahendamiseks: Tammisid ja kanaleid ei tohiks rohkem juurde ehitada. Tuleks käituda keskkonnasõbralikumalt ja üritada vähendada vee saastumist, leides põhilised saastet põhjustavad allikad. Seeläbi saaks kehtestada erinevad normid ja
Vooluhulka arvutatakse valemiga: qV = vA m3/s, kus v - vedeliku voolukiirus, m/s, A - voolu ristlõike pindala, m2. A = (pii) D(ruut)/4 17) Torustiku läbimõõdu valik sõltuvalt lubatud töövedeliku voolukiirusest. Mis piirab töövedeliku lubatud voolukiirust torustikus? Torustiku siseläbimõõt määratakse sõltuvalt soovitatavast vedeliku voolukiirusest .Viimasest sõltuvad rõhukaod süsteemis. Rõhukaod sõltuvad Reynoldsi arvust, millega määratakse vedeliku voolureziim. Kriitiline väärtus Re kr=2300, kui Re on suurem 2300, on tegemist turbulentse voolamisega(v max=1,2Vkesk). Kui Re on väiksemvõrdne 2300, siis on tegemist laminaarse voolamisega (v max=2Vkesk) 18) Millest on sõltuv kolvi liikumise kiirus silindris. Kuidas toimub kolvi liikumise kiiruse reguleerimine. Silindris liikuva kolvi kiirus võrdub sisuliselt silindri vedelikuga täitumise kiirusega ehk vedeliku voolukiirusega silindris. Seega kolvi liikumise kiirus: v1 = q1/A1
Millised on 3 põhilist voolureziimi vedelike voolamisel? Laminaarne, üleminekureziim ja turbulentne reziim 18. Miks tuleb vedelike (agensi või toote) töötlemisel soojusvahetites eelistada turbulentset voolureziimi? Turbulentsel voolamisel liiguvad vedelikuosakesed kaootiliselt, keeriseliselt ning soojusenergia levib kiiremini. 2 19. Esitada 2 näidet protsessidest, kus on eelistatud laminaarne voolureziim (koos põhjendustega). Langeva kilega vaakumaparaat ja setteaparaat, separeerimine. Kui separeerimisel oleks plaatide vahel turbulentne vool, siis rasvakuulikeste eraldumine oleks häiritud ning rasvakadu lõssiga suur. Langeva kilega vaakumaparaat- kui intensiivne keemine oleks siis eralduks küttepinnalt toode ja kukuks vabalt alla, toode ei püsiks kütte pinnal. Settimine- turbulentse vooluga ta ei settiks. 20
Pedja,Põltsama. Suurimalangusega Piusa Vesikonnad: (Soome lahe-, Liivi lahe-, Narva-Peipsi vesikond, Saarte veekogud). Jõe tekkimine: lgab:allikast,jästvest,voolata välja soost,kaks väikest jõge suuremaks. Jõe osad: Jõe ülemjooks(suur lang,kiire vool,uuristav tegevus,settimist ei toimu), keskjooks(vool rahulik,uuristav tegevus nõrk,uhteaineid trantsportiv tegevus), alamjooks(vool aeglane,uhtained settivad,moodustuvad setted), suue(merre,järve, teisejõkke,liivasisse,sohu) Voolureziim- sõltub: toitumisest(sademetest,jää- ja lumesulamisveest,põhjaveest), ala kliimast,pinnamoest. Mõisteid: Jõesäng- on oru ristlõikes kõige sügavam osa Jõeorg voolutee, piklik negatiivne pinnavorm, mis on tekkinud jõe erodeeriva tegevuse tagajärjel. Terass- nim orgudes lammist kõrgemal paiknevaid astanguid Sälkorg- on ristlõikes V-kujuline, säng läheb peaaegu vahetult üle oru veeruks. Moldorg- ristlõige on U-kujuline,säng on tekkinud oru nõgusasse põhja.
induktiivsus on väike on impulsid lühemad kui suur siis pikemad. Samal ajal mida suurem on tüürnurk Ootemultivibraator: Ootemultivibraator ehk multivibraator oote reziimis on lülitus mille üks asend on seda lühem on vooluimpuls. Suurendades koormuse induktiivsust kaob teatud induktiivsuse väärtusel stabiilne ja teine mittestabiilne. Selles stabiilses asendis võib olla lülitus kuitahes kaua. Mittestabiilsesse katkev voolu reziim ning tekib pidev voolureziim kus türistorid juhivad voolu korda mööda nii, et voolu asendisse viiakse lülitus sisend impulside toimel. Selles mittestabiilses asendis viibib ootemultivibraator impulside vahel paus puudub taoline reziim on tarbijale märksa soodsam ja ka taolises reziimis saadud lülitustes toimuvate protsesside ajaks ja nende lõppedes tagastus lülitus algasendisse. pinget on lihtsam siluda
poolperioodil siis tekib väljundpinge vähenemine. Joonis 5.3.4 See tähendab et türistor ei sulgu mitte ajahetkel t1 millal lõpeb positiivne poolperiood vaid mõnevõrra hiljem ajahektel t2 see on siis kui vool läbi türistori on muutunud nulliks. Tänu induktiivsele koormusele ei ole vooluimpulsid enam järsu esiküljega ja kui suurendada tarbija induktiivsust teatud piirist suuremaks siis tekib väljundis pidev voolureziim. Sel juhul jaguneb vool kahe türistori vahel nii et kui üks sulgub siis teine avaneb seda nähtust nimetatakse kommutatsiooniks. Reguleeritava alaldi korral eristatakse kaht tööreziimi katkev voolu talitust kus tarbijat läbiv vool on impulsiline kusjuures impulside kestus sõltub tüürnurgast ja koormuse induktiivsusest kui induktiivsus on väike on impulsid lühemad kui suur siis pikemad. Samal ajal mida suurem on tüürnurk seda lühem on vooluimpuls. Suurendades
7. 1) Laetud kondensaator jääb dioodi mittejuhtival poolperioodil alaldatava pingega järjestikku ja see suurendab järsult dioodile toimivat vastupinget. Praktiliselt sõltub see vastupinge suurenemine kondensaatori laetuse määrast ning maksimaalselt võib see 28 ulatuda kahekordse U -ni. Lihtsustatud arvutuste korral loetakse koormusest põhjustatud 2max vastupinge suurenemist 1,5 kordseks. 2) Halveneb dioodi voolureziim. Ühelt poolt tuleb see sellest, et dioodi läbiva voolu kestus lüheneb, kuna diood avaneb alles siis, kui alaldatav pinge ületab kondensaatori pinge. Peale selle voolu impulsid ei ole enam rangelt sinusoidi osa kujuga vaid moonutatud, kuna dioodi läbib kondensaatori laadimisvool. Dioodi vool algab ajahetkel t , mil pinge U saab suuremaks, kui pinge U ja lõpeb hetkel t mil U saab väiksemaks U - 1 2 c 2 2 c
JOONIS 3.7. 1) Laetud kondensaator jääb dioodi mittejuhtival poolperioodil alaldatava pingega järjestikku ja see suurendab järsult dioodile toimivat vastupinget. Praktiliselt sõltub see vastupinge suurenemine kondensaatori laetuse määrast ning maksimaalselt võib see ulatuda kahekordse U2max-ni. Lihtsustatud arvutuste korral loetakse koormusest põhjustatud vastupinge suurenemist 1,5 kordseks. 2) Halveneb dioodi voolureziim. Ühelt poolt tuleb see sellest, et dioodi läbiva voolu kestus lüheneb, kuna diood avaneb alles siis, kui alaldatav pinge ületab kondensaatori pinge. Peale selle voolu impulsid ei ole enam rangelt sinusoidi osa kujuga vaid moonutatud, kuna dioodi läbib kondensaatori laadimisvool. Dioodi vool algab ajahetkel t 1, mil pinge U2 saab suuremaks, kui pinge Uc ja lõpeb hetkel t2 mil U2 saab väiksemaks Uc-st (voolu impulsi toimel on vahepeal kondensaatori pinge tõusnud)
annaabi.ee 
