Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"voolukomponent" - 5 õppematerjali

Dielektrike elektrijuhtivus
4
doc

Dielektrike elektrijuhtivus

2011 Mõõteviisi kirjeldus: Käesolevas töös kasutatakse vahetu mõõtmise meetodit kasutades teraoommeetrit T. Elektroodid tahkete tasapinnaliste dielektrikute mahu- ja pinnatakistuse mõõtmiseks on valmistatud fooliumist või vasest ja kleebitud katsekehade pinnale. Nii mahu- kui ka pinnatakistuse mõõtmisel kasutatakse kolmest abielektroodist koosnevat elektroodide süsteemi erinevas lülituses. Kaitseelektroodi kaudu eemaldatakse antud mõõtmisel mittevajalik voolukomponent nii, et on võimalik mõõta puhast mahu- või pinnatakistust. Mõõtmistulemused: Plaadi nr. D1, cm D2, cm h, mm Rv, Rs, 4 4,84 5,71 5,37 6,7*109 1,4*1010 8 4,90 5,98 5,33 2,6*1010 3,2*1010 9 5,02 5,78 2,44 5,4*109 2,7*1010

Elektroonika → Elektrimaterjalid
46 allalaadimist
Tarvijate elektrivarustuse konspekt
9
doc

Tarvijate elektrivarustuse konspekt

Lühisvooluringis toimuva protsessi iseloom sõltub reast teguritest: generaatori tüübist ja automaatse pingeregulaatori olemasolust; generaatoris indutseeritud pinge hetkväärtusest lühise tekkemomendil; lühisvooluringi resulteerivast induktiiv- ja aktiivtakistusest ehk lühispunkti kaugusest toiteallika suhtes. Lühisprotsessis esinevat lühisvoolu vaadeldakse koosnevana perioodilisest ja aperioodilisest voolukomponendist. Perioodiline voolukomponent muutub generaatori vahelduvvoolu sagedusega, kuna aperioodiline voolukomponent lühise protsessis sumbub eksponentsiaalseaduse kohaselt. Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub lühisvooluringi ajakonstandist T = L / r. Mida suurem on lühisvooluringi induktiivsus L ja väiksem aktiivtakistus r, seda aeglasemalt aperioodiline vool sumbub. 24. LÜHISVOOLUDE ELEKTRODÜNAAMILINE JA ELEKTROTERMILINE MÕJU

Energeetika → Tarbijate elektrivarustus
86 allalaadimist
Tarbijate elektrivarustus eksamiks valmis spikker
4
doc

Tarbijate elektrivarustus eksamiks valmis spikker

2) S 630kVA Tsehhi alajaam n ; aperioodilisest voolukomponendist. Perioodiline voolukomponent muutub generaatori vahelduvvoolu sagedusega, kuna aperioodiline voolukomponent lühise protsessis sumbub 3) Lüliti; eksponentsiaalseaduse kohaselt. Aperioodilise voolukomponendi sumbumise kiirus sõltub

Energeetika → Tarbijate elektrivarustus
79 allalaadimist
Alajaamade konspekt
52
doc

Alajaamade konspekt

39) Selle voolu osatähtsus rikkekoha lühisvoolus ei ületa paari protsenti. Teine mahtuvusliku voolu komponent läbi rikkekoha tekib neutraali nihkepinge U N mõjul: I C = -U N j( C A + C B + CC ) . (3.40) See vool koosneb omakorda kolmest komponendist, mis omavahel faasis olles läbivad elektrivõrgu kõigi faaside mahtuvusi. Lühisvoolu komponent I C moodustab põhilise osa mahtuvuslikust nulljärgnevusvoolust 3I 0 . Kolmas voolukomponent I G = -3U N G on isolatsiooni juhtivusvool. Ka see voolukomponent kujutab endast nulljärgnevusvoolu. IC IG Kahe viimase voolukomponendi iseloomustamiseks saab kasutada

Tehnika → Elektrotehnika
210 allalaadimist
Alajaamad II osa
59
doc

Alajaamad II osa

Ig Is I Joonis 6.8 Elektrisüsteemi ekvivalentne kaheharuline aseskeem Selles aseskeemis on süsteemiharu perioodilise voolukomponendi efektiivväärtus ajas muutumatu ( I "ks I ks const ) ja generaatoriharu vastav voolukomponent ajas muutuv ( I kg t var ) algväärtusega lühise tekkimise hetkel I "kg . 6.2.2.2. Lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraal Lühisvoolu perioodilise komponendi ja selle Joule'i integraali avaldamine analüütilisel kujul on keeruka konfiguratsiooniga elektrisüsteemis praktiliselt võimatu. Seevastu võib valemi (6.ss) alusel lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraali leida, asendades

Energeetika → Elektrijaamad
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun