-võib kujunema hakata maasäär -muudab ranniku kuju, pikkust, laiust 7. Kuidas toituvad jõed, iseloomusta nende hooajalist veereziimi. -liustikujääst -tulvast -vihmast -sulanud lumest **Hooaegadel on erinev temperatuur ja sademete hulk, mis mõjutab jõge. Suvel ja talvel on veetase tavaliselt madalam. Kevadel ja sügisel, kõrgem. 8. Mille tõttu muutub jõe voolusäng? Mis on soodid? -Jõe voolusänd muutub tänu jõe voolukiirusele -tänu setete kuhjumisele -erosiooni pärast -setete transpordile ***Soodid- jõest eraldunud sängi osa lammil. Kujuneb looklevate jõgede puhul kui jõgi murrab lookkaelast läbi. 9.Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub: -veekihi langusest -kivimite veejuhtivusest V=k(h1-h2):d=ki 10. Rahvusvaheliste lepetega: -merekaitse üldlepingloodi 1970. a. selle eesmärk on vähendada mere reostamist -HELCOM- tegeleb veekaitse küsimustega -Gdanski konventsioonLoodi 1970
Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga 26.Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis) •Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti. •Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. 26. 27. 28.Reynoldsi arv (valem, seletus) •Üleminek ei toimu järsult (lam<->turb) •Rekr puhul rõhukaod võrdsed nii laminaarsel kui turbulentsel voolamisel •Rekr kaudu saab määrata vkr, mis vastab vedeliku voolukiirusele, kus toimub üleminek. Hõõrdekaod suurenevad hüppeliselt. •Katselised lubatud maksimaalsed kiirused: 28.Hõõrdetakistus (seletus, moody diagramm, turbulentse voolamise valem) •Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. Võrdeline teepikkusega. •Turbulentsel voolamisel sõltub Reynoldsi arvust, toru sisepinna karedusest ning läbimõõtust •Kasutatakse Moody diagrammi 29.Kohttakistus (seletus, valem)
υ1=0.392975168m/s laminaarne voolamine υ2=0.352697934m/s laminaarne voolamine υ3=6.287602694m/s turbolentne voolamine υ4=0.318309886m/s laminaarne voolamine υ5=0.203718327m/s laminaarne voolamine Ülesanne 4. Antud: d=10mm v=0.5m/s m=70kg μ=0.8 P=0.7MPa Silindri materjal = S235J2 mille Rm=235MPa g=9.81m/s2 Leida: Dimensioneerida kahepoolse toimega silinder liikumisele (–) suunas. Leida kolvi läbimõõt D, hõõrdejõud F, koormusfaktor Lo ning vooluhulk � vastavalt voolukiirusele v, silindri seina minimaalne paksus t. Lahenduskäik: 1. Arvutan hõõrdejõu. Hõõrdejõu valem F= μ*m*g F=0.8*70*9.81=549.36N 2. Leian kolvi dieameetri D ning dimensioneerin silindri liikumusele (-). Valem 4* F 4 * 549.36 Avaldan valemist D: D d D 10 =33.15476428mm P * 0.7 * Standard rea järgi valin 40mm 3
rõhu P. Teiseks arvutasin samale põhjale rakenduva jõu F, teades, et põhjapindala on 2 ruutmeetrit. Vastuseks sain, et F=2696 kN 4 2. ISESEISEV TÖÖ NR. 2 2.1 Ülesanne Ülesandes tuleb dimensioneerida kahepoolse toimega silinder liikumisele ( - ) suunas vastavalt Sele 2. Leian kolvi läbimõõdu D1, hõõrdejõu, koormusfaktori Lo ning vooluhulga vastavalt voolukiirusele v. Hõõrdeteguriks on , rõhk süsteemis on P Mpa. 2.2 Lähteandmed Variant 2 Kolvivarre läbimõõt: D2=8 mm Voolukiirus: v=0,8 m/s Mass: m=130 kg Hõõrdetegur: μ=0,61 Rõhk süsteemis: P=0,6 MPa Sele 2 Eelisarvude rida: 8, 10, 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50, 63, 80, 100, 125, 140, 160, 200, 250, 320 mm 2.3 Lahendus Tuleb leida hõõrdejõud, mille silinder peab ületama , kasutades valemit: F=μ× m× g . Valemi
püsiks kütte pinnal. Settimine- turbulentse vooluga ta ei settiks. 20. Millised 3 põhitegurit määravad ära Reynoldis kriteeriumi arvväärtuse ja sellega ka voolureziimi? (Re = w * d / ) Voolukiirus, toru siseläbimõõt ja voolava vedeliku viskoossus. 21. Selgitada tootlikkuse G ja voolu ristlõikepinna suuruse f mõju vedeliku (keskmisele) voolukiirusele w. Mida suurem tootlikkus seda kiirem voolukiirus, mida suurem ristlõikepind seda kiirem on voolukiirus. 22. Vedelik voolab torustikus. Kus asub voolu ristlõikes maksimaalne, kus minimaalne voolukiirus? Keskel on maksimaalne voolukiirus, äärtes on minimaalne voolukiirus. 23. Millisel juhul tuleb protsesside arvutamisel kasutada voolu ekvivalentset läbimõõtu dekv ning millistest 2 tegurist see sõltub? dekv = 4 * (F / Mp)
koguaeg käiks see ringi. Separaator – rasvakuulikeste eraldumine oleks häiritud ning rasvakadu lõssiga suur. 7. Millised 3 põhitegurit määravad ära Reynoldsi kriteeriumi arvväärtuse ja sellega ka voolurežiimi? Kinemaatiline viskoossus, keskmine voolukiirus ja geomeetriline tegur – näiteks toru siseläbimõõt. 8. Selgitada tootlikkuse G ja voolu ristlõikepinna suuruse f mõju vedeliku keskmisele voolukiirusele w. Mida suurem on G, seda suurem on w ja mida väiksem on f, seda suurem on w. 9. Vedelik voolab torustikus. Kus asub voolu ristlõikes maksimaalne ja kus minimaalne voolukiirus? Voolu keskel asub maksimaalne kiirus ja ääres minimaalne. Toru keskel siis wmax ja toru ääres wmin. 10. Millisel juhul tuleb protsesside arvutamisel kasutada voolu ekvivalentset läbimõõtu dekv ning millisest kahest tegurist see sõltub?
annaabi.ee 
