Mootorratta külgpaneelid · Eesmärk: Külgpaneelid moodustavad kesta, mis on paigutatud ümber mootorratta raami ja mootori. Selle peamiseks eesmärgiks on muuta ratas voolujoonelisemaks ning vähendada õhutakistust suurtel kiirustel. Seetõttu väheneb kütusekulu ja on võimalik sõita suurematel kiirustel madalamate mootori pööretega, mis omakorda pikendab mootori eluiga. Lisaks kaitsevad külgpaneelid kukkumisel mootori komponente ning
sobilikke riideid. 30 aastatel muutusid eriti populaarseks odavad väiksed pereautod. Tuli välja palju uusi tehnilisi uuendusi nagu klaasipuhastid, soojendus. Ilmusid ka gabariidi- ja pidurituled. Peale teist maailmasõda tulid autondusse suured muudatused, hakati tootma autosid mis nägid enam-vähem välja nagu tänapäeva autod. Auto kered tehti laiemaks, kadusid porilauad, autod tehti ümaramaks ja klaasid ei olnud püstasendis, vaid väikse kalde all mis tegi autod palju voolujoonelisemaks ja tuuletakistus muutus palju väiksemaks. Sel ajal olid eriti moes sportautod. 50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu ,,uimedele", need olid uime sarnased kõrgendused, mille otsa tavaliselt sobitati tagatuli, mingit praktilist otstarvet neil ei olnud. Autode ilustamiseks hakati peale panema massiliselt kroomdetaile. Uute tehniliste
algne disain täienes ja arenes. Vendade Wrightide lennumasin on justkui tänapäeva modernsete lennukite alusepanija, ilma selle 12 sekundilise läbimurdeta poleks aviatsioon seal maal, kus ta uhkelt tänapäeval seisab. 19. Sajandi lõpp tähistas ühe ajajärgu lõppu ja teise, veel suurema ajajärgu algust. 20. Sajand olid täielik murrang aviatsioonis, paljugi 19. Sajandi saavutuste põhjal. Lennukid muutusid kompaktsemaks, voolujoonelisemaks, vaiksemaks, suuremaks ja paljutki muud. Tekkisid kommerts- ja eraliinid, mis on muutunud tänapäeval, 21. Sajandil, enimkasutatuimaks pikamaatranspordiks maailmas. 17. detsember 1903, vennad wrightid oma õhusõidukiga esimest
vastu tugevat panda, peegeldub ta nii nagu peegeldub valgus peeglilt, kuid läbib igat seines olevat avaust, muutmata seejuures oma suunda. Kõrge sagedusega heli ei levi aga nurga taha. Kõrge sagedusega heli tugevus väheneb õhus levimisel. 8. Tuule põhjustatud helide vähendamine Kui tuul läbib tetud kiirusel esemel olevaid avasin, nurkasid siis tekib tugev puhas vilin. Seda heli saab vältida tehes esemed rohkem voolujoonelisemaks või teha ese korrapäratumaks nt vähendades järske nurki. 9. Kuidas neelevad helisid poorsed materjalid? Paksud, poorsed materjalid neelavad nii kõrgsageduslikke kui ka madalasageduslikke helisid. Poorne materjal, millest õhk saab hõlpsasti läbi minna, on hea heli neeldur. Nt vahtkumm, vilt, tekstiilikiud, keraamilide mat. Kui poorid on suletud on neelduvus väike. Paksur poorsed neeldurid neelavad kõrgeid toone
· 30 aastatel muutusid eriti populaarseks odavad väiksed pereautod. Tuli välja palju uusi tehnilisi uuendusi nagu klaasipuhastid, soojendus. Ilmusid ka gabariidi- ja pidurituled. · Peale teist maailmasõda tulid autondusse suured muudatused. Hakati tootma autosid mis nägid enam-vähem välja nagu tänapäeva autod. Auto kered tehti laiemaks, kadusid porilauad, autod tehti ümaramaks ja klaasid ei olnud püstasendis, vaid väikse kalde all mis tegi autod palju voolujoonelisemaks ja tuuletakistus muutus palju väiksemaks. Sel ajal olid eriti moes sportautod. · 50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu ,,uimedele". Need olid uime sarnased kõrgendused, mille otsa tavaliselt sobitati tagatuli, mingit praktilist otstarvet neil ei olnud. Ennekõike võeti autode disainimises eeskuju lennukitest ja kosmoselaevadest. Käimas oli ju kosmoseajastu ja võidujooks kuule
Õhutakistus Võimsus kW Sõidukiirus km/h Õhutakistus on auto ehitusest (selle kuju ja vormi) ja kiirusest sõltuv jõud, mis kiiruse kasvades oluliselt suureneb. Õhutakistust võib vähendada: * auto liikumissuunale ristiolevat pinna vähendamisega * auto kuju parandamisega, seda esmalt kabiini ja haagise teravate nurkade voolujoonelisemaks muutmisega * kiiruse vähendamisega Kiirusega 40 km/h sõitva auto õhutakistuse ületamiseks kulub võimsust 12,5 kW, siis kiiruselt 80 km/h kulub võimsust juba 100 kW. Õhutakistus lisab oluliselt võimsusevajadust kiiruse suurenedes. Kui kiiruse 40 km/h juures tarbitakse võimsust 12,5 kW, siis kiiruse 80 km/h juures juba 100 kW ! Kiiruse kasvades 80 90 km/h on ajasääst vaid 8 min 100 km kohta. Kui autoga sõidetakse aastas 100000 km ja see kulutab kütust 50 l/ 100 km on aastane
Karaki põhiliseks puuduseks oli kehv merekindlus – kõrge parras ja pealisehitised kippusid samuti "tuult alla võtma", nii et laev liikus hoopis teises suunas kui kapten soovis. Kuna karavelli manööverdusvõime oli tükk maad parem, tuligi ühel tundmatuks jäänud laevameistril mõte mõlema tüübi head omadused ühendada. Selleks asendati karaki vööris asunud kastell pikalt etteulatuva "nokaga", millele toetusid pukspriit ja kliiverpoom. Ka laevakere muudeti pikemaks ja voolujoonelisemaks – kui karaki kiilu pikkuse ja kere laiuse suhe oli 1 : 3, siis galeoonidel saavutas vastav näitaja juba 1 : 4. Kere ise muutus veeliini kohal laiemaks ja parraste kohalt kitsamaks, saavutades ristlõikes pirni kuju – see suurendas püstuvust ja raskendas merelahingus vastaste pardale tungimist. Kõik tekiehitised olid tunduvalt madalamad ega ulatunud enam laevakere kontuurist välja. Kui karaki ahter oli veel ümmargune, siis galeoonidel kasutati lamedat peegelahtrit, mis
annaabi.ee 
